Kahjuks on inimesi, kes peavad lahkuma tööturult seetõttu, et nad ei ole enam töövõimelised. Samuti võib tervisele halvasti mõjuda töötaolek (psüühilised tegurid vms).

Vähemalt poolte töötajate töövõimet Eestis kärbivad luu- ja lihaskonna vaevused (nagu seljavalu, liigesehaigused, käte või kaela pingesolek). Need on peamised haiguspuhkuse ja töövõimetuse põhjused. 

Töökohal kõige sagedamini esinevad luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegurid on:

  • kiire töötempo ja korduvad ühesugused liigutused;
  • suurte raskuste tõstmine ja suur füüsiline pingutus;
  • pinges kehahoiakud (liikuv või liikumatu), sage kummardamine ja pöördumine;
  • löögid;
  • mõne kehaosa või kogu keha vibratsioon;
  • mõne kehaosa või kogu keha kokkupuude külmaga;

Tööle asudes võiksid esitada tööandjale järgnevad küsimused, et end töökeskkonna tingimustega kurssi viia:

  • Millised on minu töö ohud ja terviseriskid? (Mõisted: Oht on võimaliku vigastuse allikas. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud kahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus)
  • Kas ja millal saan tervishoiu ja tööohutuse väljaõppe?
  • Kuidas saan ennast ohtude eest kaitsta ja kas mul tuleks kanda isikukaitsevahendeid?
  • Kelle poole pöördun, kui on küsimusi töötervishoiu ja tööohutuse kohta? Kuidas teatan tööõnnetusest, terviseprobleemist või kui märkan midagi valesti olevat?
  • Kelle poole pöördun esmaabi saamiseks?

Kasutatud allikad
Tööelu portaal
Uuring Töövõimeline Eesti? Luu- ja lihaskonna vaevused ning Eesti tööturg. 2011
Foto: Magnus Fröderberg/norden.org