Tõenäoliselt ei leidu Eestis karjäärinõustajat, kes poleks kunagi kuulnud John Hollandist ja tema kutse-eelistuste teooriast. Küll aga võiks hea uudisena kõlada see, et Eestis on nüüdseks olemas päris oma test, mis loodud sellesama teooria alusel ning mis hindab ikka neidsamu kuut põhilist huvide rühma, pakkudes tulemuseks ka usaldusväärset võrdlust kogu Eesti noorte eelistustega.

Testi nimetus on tööalase suundumuse küsimustik ehk TASK. Selle on välja töötanud Tripodi spetsialistid ning see on normeeritud 2010. aastal enam kui 1000 noore vastuste põhjal. Augusti lõpus läbisid kasutajakoolituse ja omandasid litsentsid Rajaleidja keskuste 26 karjäärinõustajat.

Küsimustik sisaldab 110 tegevuse kirjeldust ning noorel palutakse hinnata, kuivõrd talle meeldiks üht või teist nendest oma igapäevatööna teha (näiteks õpetada koolis lapsi, parandada kodumasinaid, kujundada rõivaid jne). Testitulemusena joonistub välja noore huvide profiil kuue töösuundumuse lõikes, suundumused aga on saanud eestikeelsemad nimetused: sotsiaalne, ettevõtlik, teostav, rakenduslik, uuriv ja loominguline. Teste saab täita nii internetiühendusega arvutis kui ka paberil ning tulemuse saab pärast andmete laekumist hetkega teada. Test on olemas nii eesti kui ka vene keeles.

Testi kasutamine Eesti Töötukassa näitel

Eesti Töötukassa karjäärinõustajad on kahe aasta jooksul kasutanud karjäärinõustamisel kolme Tripodi testi ja statistika näitab, et kõige enam on kasutatud just nimelt TASKi. Ühelt poolt võiks sellest järeldada, et tõenäoliselt pöördutakse karjäärinõustaja poole kõige enam ikka sobiva õpi- või töövaldkonna määratlemiseks. Karjäärinõustajate sõnul on Töötukassa kliendid testide kasutamisega väga rahule jäänud.

Teisalt võib oletada, et ka karjäärinõustajad ise näevad abistamist töövalikute tegemisel ühe oma olulise ülesandena. Peale TASKi kasutasid Eesti Töötukassa karjäärinõustajad kõige rohkem isiksuseküsimustikke, mis erinevalt TASKist aitavad välja selgitada pigem loomupäraseid eeldusi teatud ametis töötamiseks kui huvi valdkonna vastu.

Tõlgendamise lihtsus

Lisaks tulemuste põhjalikule ja selgele esitamisele on ka tulemust suhteliselt lihtne tõlgendada. TASK ei nõua psühholoogi eriharidust ning testi tegemiseks alaealise noorega ei ole tarvis lapsevanema kirjalikku nõusolekut. Siinkohal on tegu erandiga, sest enamiku psühholoogiliste testide läbiviimiseks tuleb nõusolek siiski hankida. TASKi tulemusi kirjeldatakse lihtsas ja arusaadavas keeles ning lisatud on konkreetsed näited mitmesuguste ametite kohta, mis võiksid testitäitjale meeldida või sobida.

Peamised komistuskivid

Ehkki TASK on võrreldes paljude muude testide ja küsimustikega suhteliselt lihtsasti tõlgendatav, peituvad siingi omad väärtõlgenduse ohud. Supervisioonikohtumiste ja iseseisvate juhtumianalüüside põhjal on kerkinud esile mõned tüüpvead, mida tuleks vältida:

1)     test ei mõõda isiksuseomadusi, vaid ainult huvisid. Seega kui Mari tunneb huvi loominguliste alade vastu, ei pruugi see veel tähendada, et ta ise on loomupäraselt loominguline inimene;

2)     test ei näita inimese võimet teatud tööl edukalt hakkama saada. Näiteks ettevõtlike huvidega Jürile ei saa me garanteerida edu isikliku firma käivitamisel ja edaspidisel majandamisel. Aga loomulikult ei kuuluta me Jürile ka ebaedu, lihtsalt keskendume huvide uurimisele;

3)     tulemuse tõlgendamisel tuleks vältida absoluutseid hinnanguid nagu „kindlasti“, „ilmselt“ ning rääkida pigem tõenäosuslikus keeles: „tõenäoliselt”, „paistab, et”, „pigem” jne. Oluline on kuulata kliendi arusaama oma testitulemustest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et samamoodi nagu kvaliteetse haamriga annab teha nii head kui ka halba ehitustööd, ei ole ka psühholoogilisel testil iseenesest suuremat kaalu kui nõustaja ja nõustatava koostööl. Seega pakub TASK vestluseks inspireerivat materjali, lõppkokkuvõttes aga sünnivad tähtsaimad tulemused nõustaja sisulisest tööst kliendiga.

Liisa Raudsepp, Tripod Grupp OÜ