Tööintervjuud tasuks võtta kui partnerite vahelist läbirääkimist. Tööandja räägib, mis tal on pakkuda ja mida ta ootab. Töövõtja teeb samamoodi. Siis proovitakse sobivuses selgusele jõuda.

Ettevõte ei ole töövestlusel kuidagi eelistatumas seisus kui töövõtja (kuigi nii on pikka aega arvatud). Hea töötaja valib ikka ettevõtet, kuhu ta tahab tööle asuda. Intervjuuks valmistumisel tasuks ennast kurssi viia ettevõtte tegevuse, majandustulemuste, taustaga. Mõelda ka natuke nende küsimuste peale, mida kindlasti töökoha puhul oluliseks pead. Personalijuhi küsimusi ei saa just ette prognoosida, kuid ilmselget üritatakse tööotsijalt kõikvõimalikku teavet saada ja hinnata tema ametissesobivust. Üks osa, mida käsitletakse, on professionaalsed oskused, teine osa isiksuseomadused, kolmas valmisolek, motivatsioon ja pühendumus.

Enamasti püütakse sedasorti kohtumistel endast võimalikult paremat muljet jätta. Sellega ei tasu töövestlusel siiski liialdada, sest nii lood endast vale mulje. Vahetu olek, ausus ja hea energia on märksõnad ka tööintervjuul käitumisel. Kui tööandja küsib midagi isiklikku, millele tõesti vastata ei tahaks, siis ei pea ka vastama.

Kui tööandja väärtushinnangud tunduvad vastuvõtmatud juba intervjuul, siis tasub küll lõpuni viisakaks jääda, kuid esimesel võimalusel teada anda, et loobud kandideerimast. Endiselt vastavad tõele ka soovitused, et enesekindluse tõstmiseks tasuks selga panna midagi rõõmsavärvilist. Stiilsus ja isiklik sarm tulevad alati kasuks, harjutada tuleks selget eneseväljendust, jälgida omažeste ning lihvida keelekasutust.


 


 

 




 

Kasulik kirjandus
T. Saar. Kuidas võita maailma parim töökoht. EE Kirjastus, 2005

Rajaleidja, 2011