Üheks võimaluseks oma õpinguid ise rahastada on välismaal töötamine. Euroopa Liidus kehtib töötajate vaba liikumine, mis tähendab, et liikmesriigi kodanikul on võimalus vabalt valida töökohta kõigis liikmesriikides ilma, et teda diskrimineeritaks päritolu tõttu.

Töötajate vaba liikumine puudutab lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele ka Euroopa Majanduspiirkonna riike (Norra, Island, Liechtenstein) ja Šveitsi. Seadusega on lubatud esitada nõudmisi keeleoskuse suhtes, kui see on antud töökohal vajalik (näiteks haridussüsteemis).

Kuigi Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aastal avanesid paljude riikide piirid, ei kehti meie jaoks töötajate vaba liikumine veel täielikult ega kõikides riikides. Paljud liikmesriigid kehtestasid üleminekuperioodi, mille jooksul uute liikmesriikide (sh Eesti) kodanikele kehtivad siiski teatud piirangud (nt tuleb taotleda tööluba või on kehtestatud kvoodisüsteem).

2007. aasta alguse seisuga võivad eestlased ilma tööluba taotlemata töötada järgmistes Euroopa riikides: Rootsi, Suurbritannia, Iirimaa, Soome, Hispaania, Kreeka, Portugal, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Island. Kõigis ülejäänud riikides on vaja töötamiseks taotleda kas tööluba või muu töötamist lubav dokument.

Erinevates riikides on ka töötamise reeglid eestlaste jaoks erinevad ning kindlasti tuleb just konkreetse riigi kohta infot otsida (nt vastava riigi esindusest Eestis või sealsest Kodakondsus- ja Migratsiooniametist). Abiks on ka EURES võrgustik.

Õppimiseks antava elamisloa või viisa saamisel on tihti eelduseks, et sul jätkub piisavalt raha õpinguteks ning elamiskulude katmiseks. Seetõttu ei või sa oma elamisloaga paljudes riikides tööluba üldse taotleda. Mõnedes riikides on osalise tööajaga ja koolivaheajal töötamine siiski lubatud. Elamisluba saades uuri järele, millised õigused see sulle antud riigi tööturul annab.

Enamasti on tööloa saamise eeltingimuseks konkreetse tööandja ja tööpakkumise olemasolu. Tööloa taotleb tavaliselt tööandja, kes saadab selle siis saatkonna kaudu töölevõetavale inimesele.

Erandjuhtudel on tööluba võimalik taotleda ka kohapeal. Selle saamine sõltub paljuski riigi tööturusituatsioonist (kas vajalikke töötajaid leitakse oma riigist või mitte). Kindlasti tuleb olla ise hakkaja, otsida infot ning alati (ja korduvalt) järele kontrollida, mida üks või teine ametnik ütleb. Kasuks tuleb, kui sul on kohapeal tuttav inimene, kes saaks sind asjatoimetuses aidata.

Asjaajamine võib tekitada segadust ja ootamatuid olukordi. Praktiliste küsimuste lahendamisele aitab kaasa põhjalik info kogumine enne Eestist lahkumist. Näiteks on oluline teada, et kui leiad endale töö Suurbritannias, siis pead kohe pärast tööle asumist end sealses Siseministeeriumis (Home Office) registreerima. Siis saad Suurbritannia Siseministeeriumilt registreerimistunnistuse, mis kinnitab sinu õigust Suurbritannias elada ja töötada.

Kindlasti pööra tähelepanu oma dokumentide vormistamisele. Kui tööandja ei ole kehtestanud oma CV ankeeti, siis võid ära täita Europassi CV. Lisaks oma varasema töö ja õpikogemuse kirjeldamisele tuleb Sul ka konkreetselt sõnastada oma oskused ja kompetentsid. Europassi CV-d saad täita kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes. Kui soovid näiteks minna tööle Soome ja soome keele oskus on piisavalt hea, siis võid oma CV täita soomekeelsena.

Välisriigis elades ja töötades võid põrkuda teatavatele raskustele, näiteks kohanemine uue kultuuriga, töötamine võõras keelekeskkonnas, maksu- ja sotsiaaltagatiste süsteemi mõistmine. Et end paremini ette valmistada, tuleks valitud riigiga lähemalt tutvust teha (maksusüsteem, ametiühingud, ettevõtluse alustamine, vajalikud load jm). Pikemaks perioodiks välismaale tööle minnes on oluline ka sisserändajatega tegelemise teema (kas neile makstakse toetusi, korraldatakse keelekursusi jm).

Ebapiisava keeleoskuse korral ei tasuks oodata, et esimene tööots kujutab endast midagi väga tulusat ning põnevat. Kuid samas võid arvestada sellega, et võõras keelekeskkonnas töötades saad kindlasti võõrkeele kiiremini selgeks ning see võib osutuda hiljem õppima asumisel oluliseks plussiks.

Tudengite jaoks kõige tavalisem tööots on keeletundide andmine teistele tudengitele.

Maarja, kunstitudeng Itaalias

Töö leidmine välisriigis ei ole sugugi kergem kui kodumaal, kuna kandidaate ühele kohale on sageli rohkem. Töö leidmisel on oma osa ka isikuomadustel ja otsusekindlusel, nagu mõistagi võõrkeelteoskusel ja kvalifikatsioonil.

Väga oluline on välja selgitada, kuidas saada oma kvalifikatsioonile tunnustus ka vastuvõtjariigis. Võtmetähtsusega on küsimus, kas kutseala kuulub reguleeritud kutsealade hulka või mitte. Reguleeritud kutsealadel (nt advokaadid, raamatupidajad, õpetajad, insenerid, ämmaemandad, õed, arstid, hambaarstid, veterinaararstid, proviisorid ja arhitektid) saavad töötada vaid kindla kvalifikatsiooniga inimesed. Kui kutseala ei ole reguleeritud, võid tööd alustada kohe, kui see leitud.

Välismaal võid kindlasti leida tööd, mille eest makstakse hoopis rohkem kui Eestis. Suurema palgatasemega riikides on aga ka kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad. Niisiis ei pruugi suurem palganumber veel tähendada, et sul oluliselt rohkem raha kätte jääb, pealegi kehtib paljudes riikides astmeline tulumaks. Madalam maksukoormus võib aga tähendada näiteks avalike teenuste kehvemat kvaliteeti. Mitmed teenused, mis Eestis on tasuta, võivad välisriigis olla tasulised.