Tööturg, tööjõuturg on vastastikuses sõltuvuses olevate ostu- ja müügi­tehingute protsess. Tööjõunõudlus hõlmab täidetud ja vabad töökohad ning tööjõu pakkumine töötava ja mittetöötava tööjõu. Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ja milliseid töötajaid ettevõtted vajavad. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada pakutud tingimustel.

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; majanduslikult aktiivne rahvastik - jaguneb töötajateks, ettevõtjateks ja töötuteks. Tööjõud moodustub hõivatutest ja töötutest.
 
Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
 
Hõivatu on isik, kes töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena; töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või ajutiselt ei tööta.
 
Tööhõive määr on hõivate osatähtsus tööealises rahvastikus.
 
Tööealise rahvastiku moodustab elanikkond vanuses 15–74-aastat.
 
Töötaja on isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel.
 
Täistööajaga töötaja on isik, kelle töönädala pikkus on 40 tundi või lühem seaduse (alaealine, tervisekahjulikul tööl töötaja, õpetaja jne) või töösisekorra eeskirja järgi.
 
Osalise tööajaga töötaja on isik, kes töötab osalise tööpäeva või osalise töönädalaga/-kuuga; ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel.
 
Töötu on isik, kes on ilma tööta (st ei tööta kusagil ega puudu ajutiselt töölt) ning kes otsib aktiivselt tööd ja on töö leidmiseks valmis kohe tööd alustama.
 
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr on töötute osatähtsus tööjõus.
 

Kutse on tööülesannete täitmiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum, mis on omandatud õppides ja/või töötades ning mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.

 
Kutseala koondab kutseid, mida ühendavad samalaadsed tööeesmärgid ja -ülesanded. Näiteks: iluteenindajad, puhastusteenindajad...
 
Tegevusala tähistab laiemat majandustegevuse valdkonda. Näiteks: teenindus, töötlev tööstus ...
 
Amet on kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Näiteks: juuksur, müüja, …
 
Ametikoht on konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks.
 
Eriala on haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks.
 
Kompetentsus on edukaks tööalaseks tegutsemiseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste, hoiakute, suutlikkuse, võimekuse kogum; suutlikkus või võimekus, mis on nõutav kindlal ametikohal toimetulekuks.
 
Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust, tööülesandeid, -keskkonda ning määrat­le­takse kutseomistamiseks vajalikud kompetentsusnõuded. Kutsestandardi kinnitab kutsenõukogu.
 
Kutsenõukogu on vastava tegevusvaldkonna töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate koostööorgan. Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsete süsteemi rakendamine ja uuendamine.
 
Kutsetunnistus on kutsekompetentsust tõendav dokument.
 
Pädevus on juriidiliselt piiritletud kompetentsus; olukord, kus ühiskonna liikmetel on õigus oma kompetentsust rakendada mingites piirides.
 
Töömotivatsioon on vajadused ja soovid, mis on tõukejõuks isiklikus tööalases tegevuses.
 
Töövari on inimene, kes jälgib teise inimese tööpäeva.
 
Varjutatav on kogemustega töötaja, kelle tegevust õpilane vaatleb tööpäeva jooksul.
 
Trend näitab aegrea pikaajalist arengusuunda.
 
Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.
 
Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.
 
Tertsiaarsektor – teenindussfäär: kaubandus, teenindus jms.
 
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
 
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
 
Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundus­­ühistu).
 
Ettevõtte tegevusala on ettevõtte põhitegevusala, mis määratletud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile.
 
Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
 
Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.
 
Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
 
Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Brutopalk on töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk