Töösuhte loomiseks töötaja ja tööandja vahel on mitmeid võimalusi: eraettevõtluses sõlmitakse tööleping, ametiasutustes nimetatakse ametnikud ametisse (v.a abiteenistus, kus sõlmitakse samuti tööleping), kaitseväes sõlmitakse tegevväelastega tegevteenistusleping. Ametnikud nimetatakse kaitseväes ametisse sarnaselt teiste ametiasutustega.

Lühiajaliseks töösuhteks (nt tellitakse konkreetne töö või teenus) sõlmitakse käsundus- või töövõtuleping.
Üldiselt võetakse inimene tööle tähtajatult. Tähtajalise suhte võimalused on nimetatud seadustes; käsundus- ja töövõtuleping sõlmitakse alati konkreetseks ajaks. Erinevatest töötamise võimalustest loe riigiportaalist Eesti.ee.

Töölepingu alusel töötamine
Töölepingu alusel töötamist reguleerib töölepingu seadus. Tööleping tähendab töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale kokkulepitud tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu, andma puhkust ning tagama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (tagama töövahendid jms). Töölepingu sõlmimise puhul on kõige olulisem meeles pidada, et see on kokkulepe kahe poole vahel. Töötaja ja tööandja räägivad läbi ja lepivad kokku kõikides tööd puudutavates tingimustes. Töölepingu seaduses on töölepingu kohustuslikud tingimused, kuid alati võib rakendada töötajale soodsamaid tingimusi. Ebasoodsamaid tingimusi rakendada ei tohi.

Avalik teenistus
Ametiasutuses töötamist reguleerib avaliku teenistuse seadus. Ametiasutuse juht nimetab ametniku ametisse, määrates käskkirjaga ametniku ametikohale ning tema palga vastavalt seadusega ja asutuse palgajuhendiga kehtestatud palgaastmele. Tööülesanded on määratud ametijuhendiga. Ametnikud võivad olla riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse ametnikud. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja, näiteks kantseleitöötaja, teenindustöötaja, oskus- ja käsitööline ning lihttööline. Kasulikku teavet avaliku teenistuse kohta leiad avaliku teenistuse portaalist siit.

Avaliku teenistuse eriliigid – tegevteenistus, piirivalveteenistus ja päästeteenistus
Teenistus kaitseväes, piirivalves ja päästeasutuses on kõik avaliku teenistuse eriliigid, milles on väikesed erisused (nt teised palgaastmed, auastmed ja auastmetasu jms), mis on reguleeritud eriseadustega: kaitseväeteenistuse seadus, piirivalveteenistuse seadus ja päästeteenistuse seadus. Kaitseväeteenistus on teenistus kaitseväes ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Teenistussuhe kaitseväelasega sätestatakse tegevteenistuslepingus. Ajateenistus on ka tegevteenistus. Ajateenijaga aga ei sõlmita tegevteenistuslepingut, tema „töösuhet” reguleerib kaitseväeteenistuse seadus. Ajateenistuse läbinu võiks teada, et tema teenistusaeg arvatakse nii kaitseväeteenistuse kui ka avaliku teenistuse staaži hulka.

Töötamine töövõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu (nt käsundusleping) alusel
Leping sõlmitakse tööandjaga konkreetse töö tegemiseks konkreetse aja jooksul. Tööandjal ei ole niisugusel juhul kohustust tagada töötajale töötingimusi ega sotsiaalseid garantiisid. On hea teada, et ravikindlustus on tagatud üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavale isikule. Kuna nii töölepingu kui ka käsunduslepingu alusel teenib üks lepingupooltest tulu, tehes teisele lepingupoolele tööd, siis on nende lepinguliste suhete eristamine keeruline ja tekitab vaidlusi lepingu olemuse üle.

Teemakohased lingid
Töölepinguseadus, 01.07.2009
Töölepinguseaduse e-käsiraamat