Töösuhte loomiseks töötaja ja tööandja vahel on mitmeid erinevaid võimalusi: eraettevõtluses sõlmitakse tööleping, ametiasutustes nimetatakse ametnikud ametisse (v.a abiteenistus, kus sõlmitakse samuti tööleping), kaitseväes sõlmitakse kaitseväelastega tegevteenistusleping. Ametnikud kaitseväes nimetatakse ametisse sarnaselt teiste ametiasutustega.

Lühiajaliseks töösuhteks (nt tellitakse konkreetne töö või teenus) sõlmitakse käsundus- või töövõtuleping.

Üldiselt võetakse inimene tööle tähtajatult. Tähtajalise suhte võimalused on nimetatud seadustes; käsundus- ja töövõtuleping sõlmitakse alati konkreetseks ajaks. Erinevatest töötamise võimalustest riigiportaalis Eesti.ee loe siit

  • Töölepingu alusel töötamine

Töölepingu alusel töötamist reguleerib töölepingu seadus. Tööleping tähendab töötaja ja tööandja vahelist kokkulepet, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale kokkulepitud tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu, andma puhkust ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused (tagama töövahendid jms). Töölepingu sõlmimise puhul on kõige olulisem meeles pidada, et see on kokkulepe kahe poole vahel. Töötaja ja tööandja räägivad läbi ja lepivad kokku kõikides tööd puudutavates tingimustes. Töölepingu seaduses on töölepingu kohustuslikud tingimused, kuid alati võib rakendada töötaja jaoks soodsamaid tingimusi. Ebasoodsamaid tingimusi rakendada ei tohi.

  • Avalik teenistus

Ametiasutuses töötamist reguleerib avaliku teenistuse seadus. Ametiasutuse juht nimetab ametniku ametisse, määrates käskkirjaga ametniku ametikohale ning tema palga vastavalt seadusega ja asutuse palgajuhendiga kehtestatud palgaastmele. Tööülesanded on määratud ametijuhendiga. Ametnikud võivad olla riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse ametnikud. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja, nt kantseleitöötajad, teenindustöötajad, oskus- ja käsitöölised ning lihttöölised. Kasulikku teavet avaliku teenistuse kohta leiad Avaliku teenistuse portaalist siit

  • Avaliku teenistuse eriliigid – tegevteenistus, piirivalveteenistus ja päästeteenistus

Teenistus kaitseväes, piirivalves ja päästeasutuses on kõik avaliku teenistuse eriliigid, milles on väikesed erisused (nt teised palgaastmed, auastmed ja auastmetasu jms), mis on reguleeritud eriseadustega: kaitseväeteenistuse seadus, piirivalveteenistuse seadus ja päästeteenistuse seadus. Kaitseväeteenistus on teenistus kaitseväes ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Teenistussuhe kaitseväelasega sätestatakse tegevteenistuslepingus. Ajateenistus on ka tegevteenistus. Ajateenijaga aga ei sõlmita tegevteenistuslepingut, tema „töösuhet” reguleerib kaitseväeteenistuse seadus. Ajateenistuse läbinu võiks teada, et tema teenistusaeg arvatakse nii kaitseväeteenistuse kui ka avaliku teenistuse staazi hulka.

  • Töötamine tööettevõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu (nt käsundusleping) alusel

Leping sõlmitakse tööandjaga konkreetse töö tegemiseks konkreetse aja jooksul. Tööandjal ei ole niisugusel juhul kohustust tagada töötajale töötingimusi ega sotsiaalseid garantiisid. Oleks hea teada, et ravikindlustus on tagatud üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavale isikule. Kuna nii töölepingu kui ka käsunduslepingu alusel teenib üks lepingupooltest tulu tehes teisele lepingupoolele tööd, siis on nende lepinguliste suhete eristamine keeruline ja tekitab vaidlusi lepingu olemuse üle. Sageli juhtub, et pooled on sõlminud käsunduslepingu, kuid lepingu lõpetamisel esitab töötaja töövaidlusorganile nõude ja palub tunnistada sõlmitud käsundusleping töölepinguks ja vastav suhe töölepinguliseks suhteks. 

Teemakohased lingid
Ettevõtja Infovärav Aktiva tööõigusest
Töölepinguseadus
Töölepinguseaduse e-käsiraamat


Rajaleidja, 2011