Keskmiselt töötab inimene elu jooksul 40 aastat ning on kolleegidega ajaliselt rohkem koos kui lähedastega. Seepärast on tööealise inimese elu üsna töö nägu ning raske on olla õnnelik, kui tööl ollakse rahulolematu.

Täiskasvanud inimene määratleb end sageli töö kaudu: sellest räägitakse palju, samas on selles valdkonnas palju probleeme. Tutvudes küsitakse sageli üksteiselt, kellena töötad. Töötuks jäämine mõjub enamasti rängalt ja mitte ainult sissetulekute vähenemise tõttu. Seetõttu on oluline olla kursis muutuva infoga tööturu arengu, nõudluse ja pakkumise kohta ning samuti mõelda sellele, mida ma täna vajan, oskan, suudan.

Mis on karjäär, millest tänapäeval nii palju räägitakse? Kas võiks rääkida lihtsalt tööst ja sellealasest edust? Väljendit „karjääri tegema” kasutatakse siiani ja mõistagi on üks loomulik karjääritee ühes asutuses või elukutse piires liikumine, edasipürgimine.

Tegelikult on karjäär midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti.

Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng, suhted.

Karjääri planeerimine on elu planeerimine tervikuna. Ettevalmistus elukutsevalikuks või tööturule astumiseks on vaid osa sellest tegevusest. Selles planeerimises saad võtta appi karjäärinõustaja või -infospetsialisti, kelle abiga leida vajalikku teavet või arutleda võimaluste üle. Lõplik otsus jääb siiski inimese enda teha, karjäärispetsialist ei paku valmis lahendusi, kuigi me seda võib-olla ootame. Spetsialist saab aidata inimesel mõista oma rolli, oma vastutust, valmisoleku taset muutuste läbiviimiseks ning avardada teadlikkust võimalikest edasisest suundadest.

Töise teekonna planeerimiseks on hea koostada isiklik karjääriplaan. Selle jaoks tuleb läbi mõelda, millises suunas soovid liikuda ja kuidas arvad sinna jõudvat.

Töö võib siiski olla eri tähendusega inimeste jaoks:  

  • Töö kui kohustus – inimene käib tööl sissetuleku pärast ja oma põhivajaduste rahuldamiseks (nt tahan uut autot). 
  • Töö kui karjäär – oluline on edasijõudmine. Tunnustus ja heakskiit on olulisemad motivaatorid kui raha (nt tahan saada oma ala meistriks, ametis edeneda). 
  • Töö kui kutsumus – inimene teeb tööd vajadusest seista ühiskonna heaolu eest (nt tahan anda oma panuse inimeste elu turvalisemaks muutmisse).
  • Töö kui eneseteostus – oluline on areng, oma võimete ja oskuste igakülgne rakendamine (nt tahan luua midagi uut, rakendades kõiki oma võimeid).