Tagasi | Prindi

Tööturg täna

Kutsekoja tööturu ülevaade sisaldab Eesti Konjunktuuriinstituudi, Töötukassa, Statistikaameti andmeid, Eesti Panga majanduskommentaari ja CV-Keskuse tööturu-uuringut.
 

Üle poole Eesti elanikest on tööturul hõivatud ning kulutavad nädalas töötamisele ka märkimisväärse aja. Tööga ollakse nädalas keskmiselt hõivatud ligi 40 tundi (täisajaga töötajad), lisaks kulutatakse arvestatav osa ajast töö ja kodu vahel liikumisele. Enamik töötavaid inimesi teevad palgatööd, mis moodustab ka peamise osa nende sissetulekutest. Seega on tööturul aset leidvad arengud üpris olulised nii indiviidide toimetuleku ning heaolu kui ka riigi toimimise seisukohalt – oluliseks peetakse hõive suurendamist ja töötuse vähendamist.

Tööturg on pidavas muutumises ning pidevas muutumises on ka see, milliseid töötajaid tööturul vajatakse. Majanduse ja tööturu muutumine toob kaasa vajaduse muuta nii hariduse sisu kui ka vormi. Mida enam on majandus teadmistepõhisuse poole liikunud, seda enam tõuseb vajadus kõrgema haridustasemega töötajate järele.

Tööalase edukuse hindamine on subjektiivne, lähtudes seatud eesmärkidest, kontekstist ja inimese võimetest ning haridusest. Ameti- ja tegevusalade struktuur võimaldab hinnata majanduse ja tööturu iseloomu, struktuuri muutust ajas, nii senist arengut kui ka tulevikusuundumusi.

Toimetuleku tagajana on esmatähtis piisav sissetulek, mida saadakse üldjuhul kas töötamisest või tänu sotsiaalsetele siiretele (toetused, pensionid). Töötamise puhul on omakorda peamine sissetulekuliik saadav töötasu ehk palk. Palga suurus ja tingimused on üldjuhul töötaja ja tööandja vahel eelnevalt kokku lepitud. Sageli põhjustab arusaamatusi ning poleemikat palga erinev käsitlus detailsemate mõistetega.

Haridustee planeerimisel tuleks lähtuda õpitava valdkonna sobivusest ja meeldivusest. Lisaks ka sellest, milliseid töövõimalusi õpitav eriala hiljem pakub ning milline on oodatav töötasu. Tööturu nõudmiste ning nende prognoosiga üritavad kaasas käia ka haridusasutused. Sageli ei ole aga haridusasutustes pakutavad erialad või erialade aluseks olevad õppekavad tööturu nõudmistega kooskõlas. Selle põhjuseks võib olla vajalikul tasemel õppejõudude või materiaaltehnilise baasi puudumine.

Hariduse mõju edukusele tööturul saab pidada väga oluliseks. Sagedamini on töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab eriti valusalt erialase ettevalmistuseta inimesi. Samas mõjutab majanduse arengut koolis käidud aastate arvust enam hariduse kvaliteet – kvalifitseeritud tööjõu olemasolu on üks olulisemaid tegureid Eesti tööturul tegutsemisel.

Noorte edukuse hindamine tööturul ei piirdu ainult sellega, kas on suudetud töökoht leida või mitte. Oluline on ka see, kas asutakse töökohale, mis on vastavuses omandatava või omandatud haridusega. Sobivat töökohta valides tuleks lisaks mõelda – kas töökohavalikul piisab, kui oluliseks näitajaks võtta vaid saadava töötasu suurus, või otsida endale selline töö, mis on vaheldusrikas ja huvitav ning kus on võimalik rakendada ja arendada oma oskusi ning võimeid. Kindlasti tuleks meeles pidada, et töötamisega saab rahuldada ka suhtlemisvajadust, kujuneb isiksus ja muutub enesehinnang.