Puudujäänud töökäte korvamiseks tuleb inimestel töötada rohkem ja kauem.

SA Kutsekoda korraldatud OSKA tööturu ülevaatest selgub, et 2024. aastaks on Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem kui praegu. Samal ajal hakatakse vajama teistsuguseid töötajaid ja tuleb üle vaadata ülikoolide koolitusmahud.

„Ei ole tarvis olukorda, kus inimene käib viis aastat ülikoolis ja lõpetades avastab, et tema oskustega töötajat ei olegi vaja,” sõnas haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.
Tehti järeldused

Samalaadne olukord oli ka mõned aastad tagasi, kui avalikkuse tähelepanu alla sattusid humanitaarvaldkonna eriala lõpetanute väljavaated tööturul. Laidmetsa sõnul tehti sellest järeldused ja mitmes kohas vaadati üle ülikoolide riiklikud koolitustellimused. „Ülikoolid said aru, et paljudel erialadel on ületootmine ja koolitatakse sadu inimesi, kes ei pääsegi erialasele tööle, ning see ei vasta ühiskonna ootustele,” ütles Laidmets. Nüüd tuleb sama teha.
Järjest rohkem on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vähem lihtsa töö tegijaid.

Vast valminud raportist tuleb välja, et järjest rohkem on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja vähem lihtsa töö tegijaid. Kõige haavatavamad on need, kes pole ühtegi ametit omandanud ja kel on näiteks pelgalt keskharidus. „Need on need, kelle töö võtab kõige kergemalt üle masin,” kommenteeris uuringu koostanud OSKA vanemanalüütik Siim Krusell. Eriti on sellist tendentsi tunda näiteks jaekaubanduses, kus kasutatakse juba praegugi üha rohkem iseteeninduskassasid, mistõttu poemüüja ametikoht ei ole enam nii vajalik. Sellele valdkonnale prognoositakse järgmise kümnendi jooksul ligi 2500 töötaja kadumist.

Loe edasi 12.02. epl.delfi.ee-st