Statistikaameti (ES) põhiülesanne on pakkuda usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.

Infoteenuse pakkumiseks korraldatakse riiklikke statistilisi vaatlusi. Vaatlus tähendab kogu statistika tootmise protsessi – andmete kogumist, töötlemist ja statistika avaldamist. Aastas korraldatakse ligikaudu 150 vaatlust. Vaatlustega kogutakse andmeid registritest, ettevõtetelt/asutustelt ja leibkondadelt. Andmete saamiseks leibkondadelt korraldab ES sotsiaaluuringuid. Tööjõu-uuringu, sotsiaaluuringu, leibkonna eelarve uuringu ja teiste ESi uuringutega kogutakse teavet, mis on vajalik riigi valitsemisel ja aitab kujundada kõigile vajalikke teenuseid, vt http://www.stat.ee/sotsiaaluuringud.

Tööjõu-uuringuga saadakse ülevaade Eesti elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest, töötusest ja tööturu muutustest. Tööjõu-uuringu olulisus teiste andmeallikate (ettevõtete uuringud, administratiivsed andmed) kõrval on see, et kaasatud on kogu tööealine elanikkond.

ES korraldas esimese tööjõu-uuringu 1995. aasta alguses, alates 2000. aastast küsitletakse ühtlaselt kogu aasta vältel – tulemused saadakse nii kvartalite kui aasta kohta. Rahvastikuregistrist tehtava juhusliku valiku alusel küsitletakse 5000 inimest vanuses 15–74 eluaastat. Valimisse sattunuid küsitletakse neljal korral: kahes järjestikuses kvartalis ja aasta möödudes samades kvartalites. Kui varem tehti küsitlused paberankeedi ja pliiatsiga, siis alates 2005. aastast töötavad kõik küsitlejad sülearvutitega.

Eesti tööjõu-uuringu arendamisel on lisaks Eesti andmekasutajate vajadustele järgitud ka ELi tööjõu-uuringule esitatavaid nõudeid. Seega on kõik liikmesriigid kohustatud tegema tööjõu-uuringut ja edastama selle andmed ELi statistikaametile Eurostat. Tööjõu-uuringu põhiküsimustikule lisa¬takse igal aastal erineva teemaga lisaküsimustik (moodul). Selliste moodulite eesmärk on koguda põhjalikumat infot aktuaalsete tööturgu puudutavate valdkondade kohta (nt töö-ja tööaja korraldus, elukestev õppimine, töö- ja pereelu kokkusobitamine, koolist tööturule või töölt pensionile siirdumine jms). Tööjõu-uuringule lisatakse ka Eesti andmekasutajate (ministeeriumid, teadusasutused) soovidele tuginevaid mooduleid (nt pikaajalise töötuse, elukohamuutuste, tervise, tööelu kvaliteedi jm kohta).

Tööjõu-uuringus kasutatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) metoodikat, mis tagab eri riikide andmete võrreldavuse. Üks olulisemaid tööturu olukorda kirjeldavaid näitajaid on töötuse määr — töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Töötu on isik, kelle puhul on korraga täidetud kolm tingimust: ta on ilma tööta, on töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööd alustama ja otsib aktiivselt tööd. (Tööga) hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas tasuta pereettevõttes või oma talus või ajutiselt ei töötanud.

Tööjõu-uuringu andmeid avaldab ES statistika andmebaasis http://www.stat.ee/andmebaas rubriigis „Sotsiaalelu/Tööturg“. Kvartaalsed tööjõu-uuringu andmed avaldatakse hiljemalt 45 päeva pärast kvartali lõppu. Uute andmete avaldamisest annab ES teada pressiteatega. Näiteks vaata viimati avaldatud 2009. aasta I kvartali pressiteadet viimase kaheksa aasta suurimaks tõusnud töötuse määra (11,4%) kohta http://www.stat.ee/31177 ja 2008. aasta III kvartali pressiteadet, mis muuhulgas kajastas noorte töötuse hüppelist kasvu http://www.stat.ee/19088. Põhjalikumaid analüüse avaldatakse ESi väljaannetes http://www.stat.ee/valjaanded, näiteks 2008. aastal ilmunud „Pilk tööellu“ http://www.stat.ee/19074. Rahvusvaheliselt võrreldavad andmed ELi liikmesriikide kohta on Eurostati koduleheküljel http://epp.eurostat.ec.europa.eu.












Ülle Pettai
Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhtivstatistik