Kui paljud Eesti üliõpilased välismaal õpivad? Ühte konkreetset numbrit ei saa öelda, sest seda statistikat kokku ei koguta. Näiteks Erasmus programmiga käis 2003/2004 õppeaastal välismaal 305 tudengit, 2013/14 õppeaastal 716 tudengid õppimas ja 294 tudengit praktikal ning 2014/15 õppeaastal 646 tudengit õppimas ja 428 tudengit praktikal.

Tihtipeale ei tea noored veel kõrgkooli jõudnuna, kas valitud eriala on kõige südamelähedasem ja kas sellele erialale soovitakse tööle minna. Seda arvestavad ka väliskõrgkoolid, kes tavaliselt esmakursuslasi vahetustudengiteks ei võta. Stipendiume ja programme on rohkem vanemate kursuste tudengitele.

Ülikooli sisseastumisprotsess võib tuua suuri kulutusi: posti- ja sidekulud ülikooliga suhtlemisel, dokumentide paljundamine, ametlikud tõlked ja nende kinnitamine, sisseastumistestide tasud, dokumentide läbivaatamise tasu (application fee).

Väliskõrgkoolis võid õppida mõne semestri või kogu kõrgkoolistuudiumi vältel. Kõige levinum on variant, kui välismaal tudeeritakse paar semestrit kodumaiste kõrgkooliõpingute osana. Rohkem teavet saad juba konkreetsest kõrgkoolist välistudengite nõustajalt.

Tuleb eristada kahte mõistet – vahetustudeng ja külalistudeng. Vahetustudengiks (exchange student) saamise eelduseks on lepingu olemasolu kahe ülikooli vahel, millega siis üliõpilased partnerülikoolis saavad viibida. Külalistudeng (visiting student) on aga mitte-kraadiõppur, kes on omal käel (või vähemalt ilma vahetuslepinguta) mingiks ajaks ülikooli õppima tulnud välismaa tudeng.

Tööleht: enne välismaale minemist täida tööleht enda oskuste ja võimete hindamiseks.


Kolmapäeva õhtuti kogunevad kõik üliõpilased Padova kesklinna väljakutele ja kohvikutesse ning seal on võimalik kohtuda kõigi sõpradega eelnevalt kokkuleppimata.

Maarja, külalistudeng Itaalias


Tuleb meeles pidada, et ainepunktide ülekandmine ei toimu alati automaatselt, mistõttu paar semestrit välismaal võib mõnikord tähendada kõrgkooli lõpetamise edasilükkumist. Sõlmi oma kodukõrgkooliga eelnevalt kokkulepe (nn Learning Agreement), milliseid aineid ja millises mahus välisülikooli juures õpid, siis toimub õppeainete ülekandmine lihtsamalt. Sellekohast abi saad oma ülikooli välissuhete osakonnast.

Mõned ülikoolid pakuvad võimalust omandada lisaks koduülikooli diplomile ka diplom välisülikoolist nominaalse õppeaja jooksul. Süsteem baseerub ainepunktide täielikul tunnustamisel kahe ülikooli vahel. Et sellist topeltdiplomit saada, peab tudeng tavaliselt veetma välisülikoolis viimase õppeaasta, millest ühel semestril kuulatakse loenguid ning teisel semestril kirjutatakse ja kaitstakse bakalaureusetöö.

Kõrgkooli on võimalik minna välismaale õppima ka omal käel. Sellisel juhul pead muidugi ise rohkem vaeva nägema sobiva kõrgkooli otsimisel, dokumentide vormistamisel, õppe- ja elukoha muretsemisel. Kõrgkooli valimisel välismaal, kandideerimisel ja vajalike keeletestide sooritamisel saad vajalikku infot Dream Foundationist.

Õpingute võimaluste ja tingimuste uurimist alusta kindlasti vähemalt aasta enne õpingute algust. Juhuks, kui esimesena valitud kõrgkool sulle mingil põhjusel ei sobi, tuleks välja otsida ka alternatiivseid võimalusi.


Soovitan vähemalt esimesel aastal õppimiseks ja elamiseks valida väiksema ülikoolilinna (Itaalias on selleks kindlasti Padova). Need linnad on orienteeritud üliõpilastele ning nende elu lihtsustamisele.

Maarja, kunstitudeng Itaalias


Kui omapäi õppima minekuks soovitakse kandideerida mõnele stipendiumile, tuleb silmas pidada, et enamasti on stipendiumiprogrammid mõeldud õpinguteks mõnes kindlas riigis (sobiva kõrgkooli saab ise valida) või mõnes konkreetses õppeasutuses.

Esmakursuslastel on võimalik peamiselt valida suvekursuste, Eesti Üliõpilaste Toetusfondi , Rotalia fondi vahel. Archimedes jagab noore õpetlase stipendiumit Euroopa või Põhja-Ameerika ülikooli õppima asuvale esmakursuslasele.

Alates teisest kursusest on võimalik taotleda Erasmuse stipendiumit ning kolmandal ja neljandal kursusel on tänu kõrgkoolide- ning riikidevahelistele koostöölepingutele võimalused veelgi laiemad. Magistrantuuris ning doktorantuuris õppides lisanduvad veel mitmete nimeliste ning erastipendiumide taotlemise võimalused.

Põhjusi, miks otsustatakse välismaal läbida kogu kõrgkoolistuudium, on mitmeid. Võib juhtuda, et sind paeluvat eriala pole võimalik kodumaal õppida või on õpilaskohtade arv piiratud. Enne kui otsustad läbida kogu kõrgkooliõppe välisriigis, peaksid siiski järele uurima, kas seal omandatud kvalifikatsioon võimaldab leida rakendust ka Eesti tööturul.

Kui lähed välismaale taotlema oma teist akadeemilist kraadi, näiteks otsustad pärast Eestis läbitud bakalaureuse programmi astuda magistriõppesse mõnes teises riigis, tasub kindlasti Eestis lõpetatud kõrgkoolist kaasa võtta inglisekeelne akadeemiline õiend ehk Diploma Supplement. Eestis saavad kõik magistri ja doktoriõppe lõpetajad Diploma Supplementi automaatselt ja soovi korral väljastavad kõrgkoolid selle dokumendi ka kõigile bakalaureuse õppe lõpetajatele. Lisaks läbitud ainetele ja saadud tulemustele on Diploma Supplementi oluliseks osaks kohaliku ehk siis Eesti haridussüsteemi kirjeldus.

Kasu võib olla ka Europassi diplomilisast, kus on kirjas dokumendi omaniku õigused õpingute jätkamiseks või tööturule sisenemiseks koduriigis. Siiski ei taga see dokument automaatselt tunnustamist. Diplomilisa väljastatakse kõrgkooli lõpetanutele koos kraadi või diplomiga. Diplomilisa aitab paremini mõista vastavat kõrgharidustaset, eriti väljaspool seda riiki, kus antud dokument väljastati.


Kui algasid loengud, sain teada, et õppejõule avaldatakse tunnustust vastu laudu koputades ning loengus võib vabalt võileibu süüa.

Kairi, vahetusüliõpilane Kölnis


Rotary noorsoovahetuse raames on võimalik osaleda aasta-,  suve- ja  laagrivahetuses.  Rotary Noorsoovahetuses saavad osaleda KÕIK ÕPPIVAD noored sõltumata õppevormist (sh kõrghariduse tudengid). Programmi osalustasu on aastavahetuse puhul 250 €, suve- ja laagrivahetuse puhul 100 €. Lisaks tuleb ise maksta sõidupiletid ja kindlustus. 

Evenor on välismaise hariduse vahendamisele spetsialiseerunud agentuur. Evenori vahendusel on võimalik alustada õpinguid paljudes ülikoolides üle kogu maailma. Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga finantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis ning riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma. Evenor pakub ka keelelaagreid ja -kursusi, kultuurivahetusprogramme ning gümnaasiumiõpilased saavad Evenori kaudu omandada nii inglise keskhariduse (A-level õpe) kui International Baccalaureate (IB õpe) mõnes enda poolt valitud riigis.

Bellnor pakub igakülgset ja professionaalset abi, kui soovid kandideerida Suurbritannia, Taani ja/või Hollandi ülikooli õppima. Asutus korraldab reise välisülikoolide lahtiste uste päevadele, tasuta infotunde erinevatel teemadel ning on abiks vajalike dokumentide vormistamisel. 

Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb endale selgeks teha enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Meil tegeleb välisriigi haridust tõendavate dokumentide (diplomid, tunnistused, akadeemilised õiendid jm) hindamise ning dokumentidega tõendatud kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, tiitlid, diplomid) vastavuse määramisega Eesti süsteemi ENIC/NARIC Keskus.