Mirjam Lindpere, TTÜ karjääriteenistus

20. – 25. novembril külastasid 4 Eesti suurema ülikooli karjäärinõustajad Dublinit, et õppida Iirimaa ülikoolide karjäärikeskustelt, kuidas arendada üliõpilaste nõustamist Eestis. Eesmärk oli tutvuda erinevate nõustamisteenustega: karjäärinõustamise, psühholoogilise nõustamise ja akadeemilise nõustamisega.

Õpiabi nõustajad
Iiri ülikoolides tegelevad õpiabi nõustajad eeskätt esmakursuslastega, et aidata neid ülikooliellu sisseelamisel (nt kodust eemal olek), õpioskuste arendamisel (nt eksamistress, aja planeerimine) ja toetuste/stipendiumide teemal. Erinevalt Eestist, akadeemilisi nõustajaid Iirimaal enamasti pole, selle töö teevad ära tuutorid koostöös õppekonsultantidega igas teaduskonnas.

Psühholoogilised nõustajad
Kõikidel tudengitel on igas kõrgkoolis olemas ka psühholoogilise nõustamisteenuse kasutamise võimalus – enamasti on selleks kooli palgal kas osalise või täiskohaga psühholoog, kes omab sageli ka terapeudi kvalifikatsiooni.

Psühholoogi külastab ülikooli õpingute ajal 8 - 10% tudengitest. Sagedasemad küsimused, millega psühholoogi juurde pöördutakse, on seotud suhete, pereprobleemide, ärevuse ja paanika, depressiooni, enesehinnangu, kohanemisraskuste, leina, seksuaalse väärkohtlemise, söömishäirete, õppimisoskuste, eksamiärevuse ja ajaplaneerimisega.

Karjäärikeskused
Karjäärikeskustes on individuaalse nõustamise osa vähendatud, kuna sel meetodil ei jõuta kõikide tudengiteni. Drop-in teenus ehk etteteatamata sisseastumine on ette nähtud vaid kindlatel kellaaegadel. Pikemaks nõustamisseansiks on vajalik eelregistreerimine. Rohkem pannakse rõhku grupitöödele, seminaridele, karjäärilaatadele ning internetipõhisele infovahendusele. Karjäärinõustaja töö ei ole enam mitte ainult nõustamine, vaid üle-ülikoolilise karjääriplaneerimise koordineerimine. Karjäärikeskus peab arvestama, et elukestev õppimine eeldab ka elukestvat nõustamissüsteemi. Psühhomeetriliste ja kutsesobivustestide kasutamine on vähenenud. Peamiseks sihtrühmaks on viimase ja eelviimase kursuse üliõpilased.

Huvitav oli tähelepanek, et psühholoogiline nõustamine ja karjäärinõustamine on Iiri ülikoolides eri inimeste ja eri üksuste ülesanne.

Infohaldus Iirimaal ja Eestis
Iirlased on pikka aega kasutanud karjääriinfo kogumiseks ja vahendamiseks sarnast raamatukoguriiulite-süsteemi nagu see toimib ka Inglismaal. Samas torkas mitmes kohas, eriti uuemates karjäärikeskustes, silma infomaterjalide ja infoallikate arvutipõhisus.

Eesti karjäärikeskused on nooremad ja seetõttu ei ole siinsetes arengutes võimalik läbi teha kõiki neid samme, mida on läbi teinud iirlased. Raamatukoguriiulite ja arhiivinduse süsteemi asemel tuleb meil ära kasutada Eesti arvutiseeritusest tulenevaid eeliseid. Rõhku peaksime näiteks panema tööandjate kontaktide jt andmete elektroonilisele salvestamisele.

Ühine töövahenduse andmebaas
Elektroonilise uuendusena on kõikidel Iirimaa ülikoolidel võimalus kasutada nende endi ühistöö tulemusena valminud internetipõhist töövahenduse andmebaasi Gradireland (www.gradireland.com). Andmebaas on tuntud ka üliõpilaste seas. Tööandjad saavad sinna ise oma töökuulutusi sisestada, makstes selle eest teatud tasu.

Õppefilmid
Lisaks raamatutele, brošüüridele ja internetilehekülgedele on välja töötatud ka õppefilmid – DVD-d ja videod –, mis juhendavad tudengeid oma karjääri planeerimisel. Videod asuvad karjäärikeskustes ja sealsamas saavad tudengid neid ka vaadata. Videomaterjalid on koostatud näiteks CV-de kirjutamise, tööintervjuude, karjääriplaneerimise, oma oskuste kaardistamise, tööandjate esitluste, erialase karjääri jpm teemade kohta.

Karjäärimessid Eestis ja Iirimaal
Varasematel aastatel on kõigi ülikoolide karjäärikeskused ise oma kooli üliõpilastele karjäärimesse korraldanud. 2005. aasta oktoobris aga ühendati jõud ja esmakordselt toimus suur ülikoolidevaheline karjäärimess Graduate Careers Fair.

Sellise messi Eesti versioon Võti Tulevikku, kus karjäärimessi korraldamise eesotsas on tudengid ise ja karjääriteenistusel on vaid kõrvalroll konsultandina, on iirlastele väga muljetavaldav. Tudengialgatus ei ole Iirimaal veel nii heal tasemel kui Eestis.