6.-7. novembril toimus Soomes Jyväskyläs karjääriteenuste poliitikat ja selle strateegiaid käsitlev konverents Finnish EU Presidency Conference on Lifelong Guidance Policies and Systems: Building the Stepping Stones. Konverentsi korraldajateks oli Jyväskylä ülikooli haridusuuringute instituut koos Soome Haridus- ja Tööministeeriumi ning Euroopa Komisjoniga.

Osalema oli kutsutud nii haridusküsimuste kui ka tööturuteenusega seotud ametkondade esindajad, kellest sõltub riiklikul tasandil elukestva õppe ja karjääriteenustega seotud poliitika väljatöötamine, samuti peamised sotsiaalsed partnerid, uurijad, karjääriteenuste arendajad ja praktikud.

 



Osalejad Eestist (vasakult): Janar Holm, Margit Rammo, Kristina Orion, Auni Tamm, Martin Pentson

 

Karjääriplaneerimine muutuvas ühiskonnas
Konverentsi keskmes oli küsimus, kuidas toetada elukestvat karjääriplaneerimist parimal viisil lähtuvalt inimese vajadustest erinevatel eluetappidel ning tagada neile vajalike karjääriteenuste kättesaadavus ja kvaliteet.

Konverentsi avamisel said sõna korraldajad - Soome haridusministeeriumi ja Jyväskylä ülikooli esindajad. Jan Figel´ Euroopa Komisjonist puudutas oma ettekandes karjääriteenuste rolli teadmistepõhises ühiskonnas, rõhutades karjääriplaneerimise seost elukestva õppe ja indiviidi arenguga. Oma ettekandes tõi ta esile senised saavutused Euroopa tasandil – üle-euroopalise EUROGUIDANCE´i võrgustiku loomine aastal 1992, õppimisvõimaluste portaali PLOTEUSE käivitamine aastal 2003, karjääriteenuste poliitika käsiraamatu Career Guidance: A handbook for Policy makers ilmumine aastal 2004, töö riiklike koostöökogude loomisel Joint Actions´i programmi raames aastatel 2004 – 2006 ning Komisjoni juures töötava ekspertgrupi väärtusliku panuse viimase nelja aasta jooksul. Ta nimetas, et Jyväskyläs toimuv konverents on suurepäraseks võimaluseks teha kokkuvõtteid 2004. aastal vastu võetud resolutsiooni elluviimise edusammudest ja uute sihtide seadmisel. Oma ettekandes edastas hr Figel ametliku teadaande - Euroopa Komisjon loob aastal 2007. võrgustiku karjääriteenuste poliitika arendamiseks Euroopas - kõike seda ikka selleks, et Euroopa elanikud saaksid kvaliteetset teenust, mis toetaks nende õpingu ja töövalikuid kõigil eluetappidel.

Oma lühemates sõnavõttudes peatusid Elisabet Arp ja Patricia Curtin tänapäeva muutuva tööturu ja selle seisukohalt probleemsete sihtgruppide iseloomustamisel, samuti neile teenuste osutamise võimalustel ning erinevate veebipõhiste teenuste arendamisel.

Karjääriteenuste head ja vead Euroopas
Esimese konverentsipäeva põhiettekande tegi professor Ronald Sultana Malta ülikoolist, kes rääkis Euroopa Liidu liikmesriikide tegevustest karjääriteenuste arendamisel - erinevatest ettevõtmistest, mis on kaasa toonud positiivseid nihkeid elanikele karjääriteenuste pakkumisel. Ettekanne oli koostatud käesoleval aastal läbi viidud küsitluse ja selle esialgse analüüsi põhjal toetudes 20 riigi kogemustele. Edasist koostööd uuringus osalemiseks oodatakse veel 11 riigilt. Uuringu lõppraporti avaldab 2007. aastal CEDEFOP.

Oma ettekandes analüüsis professor Sultana tegevusi nii Euroopa Liidu tasandil kui eri riikide lõikes. Positiivsena tõi ta esile Euroopa koostööd ja selle tulemusel ilmunud materjale, ühiseid seisukohti karjääriteenuste koha määratlemisel, positiivseid algatusi sihtgruppide vajaduste kaardistamisel ning teenuste kvaliteedi tõstmisel jmt. Siiski vajavad paljud asjad veel lahendamist: teenuse kasutaja seisukohalt on probleemideks karjääriteenuste sidusus elukestva õppega, juurdepääs teenustele kogu elu vältel, informeeritus teenustest ja pakkujatest, oma karjääri juhtimise oskused ning teenuste kvaliteet.

Seetõttu on võtmeküsimusteks sellise karjääriteenuste süsteemi loomine, mis tagaks juurdepääsu teenustele läbi elu. Sellele aitab kaasa kvaliteedimehhanismide tugevdamine, tegevused, mis suunavad õppima ja oma karjääri kujundama, vastavate struktuuride ja poliitikate väljatöötamine ja arendamine nii omal maal kui Euroopa Liidus tervikuna. Lahendusi otsiti konverentsi töötubades – seal sai järele mõelda kodumaal tehtava üle, võrrelda seda teistega ja arutleda lahenduste üle nii oma riigis kui Euroopa Liidu kontekstis.

Koostööfoorum – abimees karjääriteenuste süsteemi arendamisel
Professor Anthony Watts tõdes töötubade arutelu kokkuvõttena, et lühikese ajaga on riigid karjääriteenuste süsteemi arendamisel, teenuste kättesaadavaks tegemisel ja kvaliteedi tagamisel saavutatud olulist edu. Samas on paljudes maades teenuse kvaliteet veel lünklik. Edasise arengu kiirust ja kvaliteedi saavutamist mõjutaks suuresti aktiivne koostöö Euroopa Liidu tasandil.

Riigi tasandil peeti karjääriteenuste arendamisel oluliseks seoseid poliitika, uuringute ja praktika vahel, et leiaks kasutamist ka nn laia osapoolte ringi kaasamist strateegiate väljatöötamisel (bottom-up approach). Eraldi toodi esile ka karjääriteenuste süsteemi arendamise seostamist elukestva õppe strateegiaga.

Oluline roll teenuste arendamisel on koostööfoorumitel, kuhu on kaasatud erinevate sektorite esindajad, poliitikud erinevatest ministeeriumidest (kindlasti haridus- ja tööturgu esindavad, kuid ideaalis ka teised), vastavad erialaühingud, uuringu- ja arendusorganisatsioonid, teenuste kasutajate esindajad, sotsiaalsed partnerid jt sidusgrupid. Foorumite olemus, ülesanded ja struktuur peaksid haakuma iga maa vajadustega, kuid oluline on poliitikute aktiivne osalus koostööfoorumi töös. Erinevate osalejate kaasamine aitab luua tugevad sidemed poliitika, uuringute ja praktika vahel.

Koostööfoorumite ülesandeks on aidata selgitada puudujääke teenuste pakkumisel, välja töötada sobilikke strateegiaid nende täitmiseks, sõnastada üldisi eesmärke ja põhimõtteid teenuste osutamisel ning arendada sobivaid kvaliteedikindlustamise süsteeme. Ka Euroopa Liidu üldiste põhimõtete juurutamine ning kasutamine oma süsteemi hindamiseks ja vajaduste määratlemiseks võib kuuluda koostöökogu ülesannete hulka.

Uus karjääriteenuste koostöövõrgustik
Euroopa Liidu tasandil loodava Euroopa karjääriteenuste võrgustiku eesmärk on parandada Euroopa kodanike võimalusi saada vajadustele vastavat teenust ja hõlbustada riiklike foorumite tööd kogemuste vahetuse, üldiste põhimõtete ja ettepanekute levitamise kaudu, tuua välja koostööd parandavad trendid ja teemad, samuti levitada teavet nii karjääriteenuste kui ka elukestva õppe jm koostööprojektide kohta. Euroopa Liidu tasandil on võrgustiku ülesandeks toetada poliitikate arendamist ning kindlustada karjääriteenuste poliitikate kajastumist Euroopa Liidu strateegilistes dokumentides. Võrgustiku täisliikmeks saavad kõik riigid, kellel on koostööfoorum. Oluline on kindlates kriteeriumites kokkuleppimine ja nende täitmine (nt võtmeministrite osalus). Samas hakkavad võrgustikus tööle kõikidele liikmesriikidele avatud teemakohased õppivad ühendused eri teemavaldkondades: noorte temaatika, IT kasutamine karjääriteenuste juures, kvaliteeti tõstvad algatused, täienduskoolitus praktikutele jm.

Võrgustik osaleb aktiivselt teenuste väljatöötamises, seda toetab koordinatsiooniüksus, mis asub teatud perioodil ühes liikmesriigis. Koordinatsiooniüksuse ülesandeks on võrgustiku kokkukutsumine, algatuste toetamine ja rakendamine ning koostööarendamine erinevate Euroopa Liidu struktuuride ja üksustega. Võrgustik ja riiklik koostööfoorum peaksid olema seotud läbi liikmelisuse või koostöö teiste võrgustike või algatustega Euroopa tasandil.

Iga kahe aasta tagant toimuv konverents peaks tooma kokku kõik karjääriteenustega seotud võrgustikud ja algatused Euroopa Liidus ning võimaldama vaadata protsesse liikmesriikides elukestva õppe kontekstis. Jälgitakse praegu toimuva konverentsi mudelit, kuid paranema peab võtmeisikute esindatus eri riikide esindustes.

Eeltoodu oli positiivne programm karjääriteenuste süsteemi arendamiseks esmajoones läbi koostöö erinevatel tasanditel. Ja mitte ainult kodumaal ja Euroopas. Konverentsi lõpetamisel märgiti eeskuju väärivat veel Austraalia, Kanada ja USA jt riikide karjääriteenuste süsteemides. Kindlasti tasub lähem tutvumine eri maades tehtavaga tänapäeva veebivõimaluste juures ärakasutamist. Alustades kasvõi Soomest, kelle kogemustele karjääriteenuste arendamisel oli pühendatud konverentsi kolmas päev.

Konverentsist saab põhjalikumalt lugeda siit.

Karjääriteenuste strateegilistest teemadest Eestis saab ülevaate Karjäärinõustamise Teabekeskuse kodulehelt.

Kokkuvõtte koostasid Auni Tamm ja Margit Rammo