Kutseharidussüsteemis võib 2013. a pidada suurte reformide aastaks. Juunis kiitis Riigikogu heaks kaua oodatud uue kutseõppeasutuse seaduse, mis muudab märkimisväärselt senist kutseharidussüsteemi korraldust. Augusti lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus uue kutseharidusstandardi, kus on sätestatud uued nõuded kutseõppe õppekavadele. Kutseõppeasutustes on käima lükatud õppekavade reform, et võimalikult kiiresti hakata rakendama õigusaktides sätestatud uuendusi õppekavades ja õppe korralduses.

Kõigi muudatuste peaeesmärk on ajakohastada kutseharidussüsteemi ning muuta kutseõppe sisu ja korraldus rohkem tööturu vajadustele vastavaks ja veel paindlikumaks.

Suurim muudatus on uute kutseõppeliikide kehtestamine. Siiani toimus kutseõpe neljas õppeliigis: põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhihariduse baasil, kutsekeskharidusõpe ja kutseõpe keskhariduse baasil. Liigitus oli n-ö sisendipõhine ehk lähtus sisseastumiseks vajalikust haridustasemest. Uue kutseõppeasutuse seaduse ideoloogia on aga väljundipõhine ja sellest lähtutakse ka kutseõppe tasemete liigitamisel. Kuigi eri kutseõppeliikides on õpingute alustamiseks erinevad haridusnõuded, on olulisem siiski väljund ehk millise taseme spetsialisti kutse lõpetaja saab.

Uued kutseõppeliigid on otseselt seostatud Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga ja vastava taseme nimi kajastub nüüdsest ka kutseõppe liigituses. Kuna Eesti kvalifikatsiooniraamistiku järgi antakse kutseõpet teisel kuni viiendal tasemel, siis selle kohaselt on ka kutseõppes neli taset: teise, kolmanda, neljanda ja viienda taseme kutseõpe. Eraldi tahan rõhutada viienda taseme kutseõppe ehk kutseerihariduse juurutamist. See on täiesti uus kutseõppeliik, mis siiani Eestis puudus.

Kutseharidusstandardis täpsustatakse iga kutseõppe taseme kohta järgmist:
• millise ametiala rühma töötajaid õppeliigi raames üldjuhul koolitatakse;
• esma- või ka jätkuõppe õppekavade kasutamine;
• millised on õpingute alustamise nõuded, õpingute lõpetamise tingimused ja õpingute jätkamise võimalused;
• milline on õppe maht Eesti kutsehariduse arvestuspunktides ehk EKAPides;
• millised on õpiväljundid ehk teadmised, oskused ja hoiakud, mis tuleb õpingute lõpetamiseks omandada.

Praegused kutseõppe õppekavad kehtivad kuni 2016. aasta lõpuni, pärast seda tärminit peavad kõik
koolide õppekavad olema koostatud uusi nõudeid arvestades.

Uute kutseõppeliikide puhul on oluline teada, et teise ja kolmanda taseme kutseõppes õpingute alustamiseks haridusnõue puudub, seega saavad neil õppekavadel õppima asuda ka ilma põhihariduseta isikud.

Suurim osa kutseõppe õppekavadest paigutub uues kutseõppeliikide süsteemis neljandale tasemele. Neljandal tasemel saab eristada omakorda kolme liiki õppekavasid:
• kutsekeskhariduse õppekavad, kus lõpetaja omandab peale kutse ka keskhariduse;
• esmaõppe õppekavad, kus lõpetaja omandab ainult kutset;
• jätkuõppe õppekavad, kus õpingute alustamiseks on nõutud eelnev kutse või vastava kompetentsi olemasolu.

Neljandal tasemel õpingute alustamiseks nõutakse vähemalt põhihariduse olemasolu. Erandiks on vähemalt 22-aastased põhihariduseta täiskasvanud, kellele on samuti antud õigus alustada kutsekeskhariduse õpinguid, kui neil on olemas põhihariduse tasemele vastav kompetents.

Neljandal tasemel saavad õpinguid alustada ka varem kesk- või kõrghariduse omandanud õpilased. Koolil on õigus kohandada õpet sihtrühma järgi ning seega on edaspidi võimalik, et keskharidusega õppijate õpperühmades läbitakse õpe kiiremini, kui on keskmine arvestuslik õppeaja läbimise aeg.

Viienda taseme kutseõppes on õpingute alustamise tingimuseks keskhariduse olemasolu, aga see ei tähenda, et senised keskharidusejärgsed õppekavad paigutuvad automaatselt viiendale tasemele.
Õppekava aluseks olevast kutsestandardist ja selle tasemest kvalifikatsiooniraamistikus sõltub, millisel tasemel antakse kutseõppes selle eriala õpet.

Jätkuõppe õppekavade senisest laialdasema rakendamise eesmärk on luua töötajatele võimalus oma kvalifikatsiooni täiendada või spetsialiseeruda. Jätkuõppe õppekavasid saab kasutada neljanda ja viienda taseme kutseõppes ning õppeaja poolest on need palju lühemad kui esmaõppe õppekavad.

Kutsekeskhariduse tasemel toimub õpe ka edaspidi riiklike õppekavade alusel, teiste kutseõppe tasemete puhul on õppekavade loomise ja uuendamise protsess senisest kiirem ja paindlikum, et kutseõpe suudaks paremini reageerida tööturul toimuvatele muutustele.

Üleminek uutele kutseõppeliikidele tekitab esialgu kindlasti segadust ja nendega harjumine võtab aega, kuid edaspidi muutub kutseõppe õppekavade süsteem oluliselt läbipaistvamaks ja selgemaks, kuna õppekavad on otseselt seostatud ühe või teise valdkonna kutsestandarditega.

  Meeli Murasov, Haridus- ja teadusministeerium, kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna peaekspert