„Eesti kutseharidussüsteemi arengukava aastateks 2005-2008“ on ühe eesmärgina välja toonud õppe kättesaadavuse tagamise kõigile soovijaile. Paindlike õppeliikide- ja vormide kooli- või töökohapõhine rakendamine on samm eesmärgi saavutamisele lähemale. („Kutseõppeasutuse seaduse muudatus 01.06.2006“)


Kutseõppeasutuse seaduse § 131 järgi võib kutseõpe koolis toimuda järgmiselt:

Kutsealane eelkoolitus tähendab kutseõppeasutuse ja kooli koostööd, mille kaudu avaneb põhikoolis ja gümnaasiumis õppijal võimalus tutvuda erinevate kutsealadega valikainete raames. Õppe maht jääb alla 15 õppenädala ning eraldi õppekava pole vaja koostada.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis on sisult eelmise õppeliigiga sarnane, kuid pikemaajalisem (vähemalt 15 õppenädalat) õpe eraldi õppekaval, mida viib läbi kutseõppeasutus.

Uute valikutena on lisandunud kutseõpe koolikohustusliku ea ületanud põhihariduseta isikutele ja kutseõpe põhikooli baasil.

Kutseõpe koolikohustusliku ea ületanud põhihariduseta isikutele on mõeldud neile, kes vanemad kui 17 ning kel mingil põhjusel haridustee katkenud. Kutseoskuste omandamiseks ei seata eelneva haridustaseme nõuet ning õppe kestus on kuni 2,5 aastat. Käesoleval sügisel on plaanitud avada õppekavad ligi 20 erialal üheteistkümnes kutseõppeasutuses.

Kutseõpe põhikooli baasil on õppevorm, millele õppima asumise eelduseks on omandatud põhiharidus. Õppe nominaalkestus jääb 1-2,5 aasta vahele. Põhikooli baasil õppekavale on võimalik üle viia neid, kel üldhariduslike ainete omandamine keskhariduse tasemel üle jõu käib, st pärast esimest kutsekeskhariduse õppekaval õpitud aastat.

Kutsekeskharidusõppele asumise eeltingimuseks on samuti omandatud põhiharidus. Õppe kestus on kolm aastat, milles sisaldub vähemalt 40 õppenädala ulatuses üldharidusaineid. Õppekava läbinul on võimalik jätkata üldhariduslike ainete õppimist veel 35 õppenädala ulatuses kas täiskasvanute gümnaasiumis või üldhariduskoolides, milles toimub kaug- või õhtuõpe. See nn lisa-aasta on mõeldud eelkõige neile, kel soov riigieksamiteks põhjalikumalt valmistuda.

Keskharidus on eeltingimuseks asudes õppima kutseõppe õppekavale keskhariduse baasil. Õpe kestab kaks kuni kaks ja pool aastat.

Lisaks on kutseõppeasutustel võimalik läbi viia rakenduskõrgharidusõpet ning täiskasvanute tööalast koolitust.

Kutseõppeasutuse seadus asub Riigiteataja veebiaadressil.