Praktikajuhendajate uuring

Autor: Rein Murakas
Tartu Ülikool
Tartu 2006

ESFi projekti LÜKKA praktikakorralduse ja -tugisüsteemi arendamise alaprojektis viidi läbi praktikakoordinaatorite küsitlus, mille eesmärk oli välja selgitada iga ülikooli (TÜ, EMÜ, TLÜ, TTÜ) praegune üldine olukord ning peamised puudujäägid ja vajadused seoses praktikatega - kaardistada hetkeolukord ning tulevikuvisioon. Tulemused on üheks aluseks praktikavormide täiendamisele, uute loomisele ja metoodiliste materjalide loomisele.

Uuringu tulemused



Kutseõpetajate karjääriteed ja koolitusvajadus

Tellija: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Koostaja: Tallinna Ülikool, Haridusuuringute instituut
Finantseerija: ESF; riiklik finantseering
Tallinn 2006

Uuringus selgitatakse välja kutseõpetajate karjäärimudelid ja nende kujunemise viisid ning analüüsitakse kutseõpetajate ja praktikajuhendajate täienduskoolituste vajadust. Uuringu esimeses osas käsitletakse kutseõpetajaks kujunemise teid, haridus- ja töökogemust, töös vajaminevaid teadmisi ja oskusi, täienduskoolituse vajadust. Teises osas on ettevõtete praktikajuhendajate uurimus, nende töö eripära ja ootused koostööle kutseõppe asutustega, koolitusvajadus. Kolmandas osas on õppejõudude küsitlust – nende ettepanekuid kutseõpetajate koolitusele, täienduskoolituste vajaduse ja koolitussüsteemi kohta.

Uuringu tulemused



Noorte vaba aja ja huvide struktuur Tallinnas

Saar Poll Sotsiaal-ja Teadusuuringud
Tallinn 2006

Uuringu eesmärk oli selgitada, millega 13-17-aastased Tallinna noored oma aega sisustavad, kuidas nad seda väärtustavad ning millest jääb vajaka.

Uuringu meetodid:

  • 28 süvaintervjuud nii kesklinna kui ka äärelinna noortega, nii edukate kui ka vähem edukatega;
  • 6 fookusgrupiuuringut;
  • 58 I kursuse tudengi enesereflektsioon oma noorukiea probleemidest.

Uuringu tulemused



Mittenormatiivse õpiedu asjaolud ja motivatsioon

Tellija: Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikool, Psühholoogia osakond, Haridusuuringute grupp
Tartu 2006

Uurimuse eesmärk oli selgitada, miks pikeneb, peatub või katkeb mõnel üliõpilasel õppetöö. Antud uurimus näitab, et kõrgkooli vastuvõtu hetkel on olemasoleva informatsiooni alusel väga raske prognoosida hilisemat õppetöö peatumist. Põhilised sündmused, mis viivad õppetöö peatumiseni, leiavad aset õppetöö käigus, olgu see siis seotud raskustega mõnes aines või huvide muutumisega. Rohkem kui struktureeritud küsitlus, tõid üliõpilaste endi vabad vastused esiplaanile tudengite majandusliku olukorra, vajaduse töötada ning siit alguse saavad akadeemilised võlgnevused. Eksmatrikuleeritud ning akadeemilisel puhkusel viibivate üliõpilaste erinevus on suhteline.

Uuringu tulemused



Nõustamine Eesti kõrgharidussüsteemis

Socio Uuringukeskus
Tartu 2006

Uuringu eesmärk oli Eesti kõrghariduses toimivate nõustamissüsteemide ja -struktuuride kaardistamine – nõustamisest kui Eesti kõrghariduses pakutavast tugiteenusest, selle hetkeolukorrast ja suurematest nõustajate tööd segavatest probleemidest, samuti tulevikunägemustest ja vajalikest sammudest nendeni jõudmiseks.

Uuringu tulemused



Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring

TNS Emor
Tellija: SA Innove
Tallinn 2006

Uuringu eesmärk oli kaardistada karjääriteenuste hetkeolukord Eestis – teenuse levik, kättesaadavus ning teenuse kasutajate ja osutajate suhtumine. Uuring tõi välja karjääriplaneerimist toetavate teenuste  antud aja nõrkused ja tugevused ning andis seeläbi lähteinfo süsteemi edasiarendamiseks. Seda nii organisatsioonilise kui ka korraldusliku külje täiustamiseks.  Samuti nende meetmete väljatöötamiseks, mis puudutavad teenuste sisu ning kindlustavad nende kättesaadavuse ja kasutajate rahulolu.

 

Uuringu tulemused


 
Eesti elanike väärtushinnangute muutused 2002-2005: uurimuse Mina. Maailm. Meedia aruanne

Autor: Veronika Kalmus
Tartu Ülikool, Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Tartu 2006

Küsitluse eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike füüsilise heaolu ja turvalise keskkonnaga seonduvad väärtused (tervis, tugev perekond, rahu maailmas, puhas keskkond, riigi julgeolek jms), individualistlikud väärtused (võimu omamine, ühiskondlik tunnustus, huvitav elu, jõukus, tehnika areng, mugav elu, meeldiv elu  jms) ning kollektivistlik-traditsiooniline lunastus.

Uuringu tulemused