Viimasel kahekümnel aastal on Eesti hariduses toimunud palju muudatusi, reformid on aina alanud ja lõppenud, nii et nende kokkulugemine, tulemuste ja mõjude pealiskaudsemgi hindamine eeldaks juba üht tõsist uurimis- ja kirjatööd. Üks paljudest haridusuuendustest on õppenõustamisega tegelemine, süsteemi loomine ja selle arendamine.

Õppenõustamise seeme pandi idanema Eesti eri paigus, sealhulgas Tartus. Viisteist aastat tagasi, 1998. aastal loodi Tartu Kroonuaia Kooli juurde nõustamis- ja õpiabikeskus. Keskuse loomise hing ja südametunnistus oli Ana Kontor. Kuigi Kroonuaia Koolis õppisid lapsed, kes vajasid eriõpet, siis nõustamis- ja õpiabikeskusesse pöördus enam Tartu tavakoolides õppivaid lapsi ja nende vanemaid, kes otsisid abi ja nõu laste õpiraskustega toimetulemiseks. Nõustajateks olid eripedagoogid, logopeedid ja koolipsühholoog. Keskuse õpiabirühmades osalesid 1.–6. klasside lapsed, kes said tuge matemaatikas ja eesti keeles ainealaste oskuste kujunemisel.

2002. aastast laienesid õpiabi võimalused ka vene õppekeelega koolide õpilastele. 2005. aastast lisandus rühmapõhine töö laste kooliks ettevalmistamisel. Sihtrühmaks olid koolipikendust saanud ja/või arenguliste erivajadustega, sh suhtlemisprobleemidega ja hüperaktiivsed lapsed. Õpiabi- ja nõustamiskeskuse eripedagoogid valdasid ühtviisi meisterlikult eriõpetust ja -võtteid ning oskasid neid asjakohaselt kasutada. Keskuse tugevuseks olid ka spetsialistide oskused koostada õppematerjale toetavas õpetuses kasutamiseks ning õppematerjale laste individuaalseid vajadusi arvestades kohandada. Samuti pakkusid nõustamis- ja õpiabikeskuse spetsialistid tavakoolide õpetajatele enesetäiendamisvõimalust, ennekõike praktilisi lahendusi õpetuse jõukohastamiseks.

Mitte ainult õpiabikeskuses

Uue hingamise sai kogu õppenõustamine Tartus aastatel 2005–2007, mil Tartu linnavalitsuse haridusosakond viis ellu ESFi rahastatava projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine”. Projekti eesmärk oli luua Tartu üldhariduskoolides õpiabi- ja nõustamissüsteem, et vältida noorte põhikoolist väljalangemist ning tuua koolist kõrvale jäänud noored tagasi haridussüsteemi. Projekti käigus renoveeriti Kroonuaia Koolis tegutsenud Tartu nõustamis- ja õpiabikeskuse ruumid. Selle tulemusena laienes võimalus pakkuda õpiabitunde rohkematele Tartu koolilastele, kellele tavakoolis kaaslastega sammu pidamiseks eriõpetus vajalik oli.

Uue näo ning ajakohastatud sisu sai Tartu nõustamis- ja õpiabikeskuse veebileht. Korraldati suuremahulisi koolitusi ja seminare koolimeeskondadele kaasava hariduse ja kohase koolikorralduse ning hariduslike erivajadustega koolilaste arengu toetamise teemadel. Valmis käsiraamat „Õpilase individuaalsuse toetamine”. Paralleelselt projekti tegevusega moodustati Tartu üldhariduskoolides aastast 2004 koolipsühholoogi ametikohad ja alates 2007. aastast sotsiaalpedagoogi ametikohad. Projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine” raames arendati õppenõustamissüsteemi esimese tasandi tugiteenuseid ning kire ja pühendumusega tehtu on osutunud jätkusuutlikuks – praegugi on kõigis Tartu põhikoolides tugimeeskonnad, mis ühendavad eripedagooge, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge, toetamaks hariduslike erivajadustega noorte haridusteed.

Seemnest kasvas väike puu

2009. aastal kandus raskuskese nn teise tasandi ehk koolivälise tugiteenuste aredustegevusele Tartus. 2009. aastal käivitas Tartu linnavalitsuse haridusosakond Norra-EMP regionaalarengu toetusskeemi toel projekti „Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine – TAHTA”. Projekti raames loodi Kroonuaia Kooli nõustamis- ja õpiabikeskuse baasil Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK), mis alustas tööd iseseisva asutusena. Aastaid tagasi külvatud seeme idanes jõudsalt ja kasvamas on puu.

Praegu on HTKs neli alakeskust, millest tugikeskus pakub jätkuvalt õppenõustamisteenust laste ja noortega tegelevatele spetsialistidele ning vanematele; karjäärikeskus on toeks üldhariduskoolidele riiklike õppekavade läbiva teema elukestev õpe ja karjääriplaneerimine rakendamisel; kompetentsikeskus koondab Tartu linna õpetajate parima erialase oskusteabe ja parimad praktikad ning õpetajad kogevad innustust koostööks ja -õppimiseks; rehabilitatsioonikeskus pakub teenust puuetega lastele ja teismelistele. Ees on uued unistused ja tõsised proovikivid: arendada paar sekkumisprogrammi käitumisprobleemidega õpilaste toimetulekuks ja luua töönõustamissüsteem õpetajatele.

  Ulvi Müürsepp, Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja