Miks hakata vabatahtlikuks? Vabatahtlike töö ühendab endas vabas õhkkonnas õppimise, töötamise ja reisimise. Sageli kaasneb vabatahtliku tööga ka täiendav koolitus ja väljaõpe, et omandatavad kogemused oleksid võimalikult mitmekesised ja täisväärtuslikud.

Vabatahtlik on inimene, kes teeb vabast tahtest sihipärast ja teadlikku tööd teiste heaks. Seda tehakse ilma tasu saamata väljaspool oma pere- ja sõpruskonda. Vabatahtliku töö kogemuse saad hiljem lisada oma CV-sse ja ülikooli astumisel või tööintervjuul võidakse sinu panust esile tõsta.

Enne, kui otsustad välismaise kogemuse kasuks, võid vabatahtlike tööga tutvuda Eestis. Selleks löö ise kaasa mõne organisatsiooni või ühenduse tegevuses (nt Tartu Vabatahtlike Teenistuses).

Kui sa ei leia sobivat vabatahtliku töö kohta, on alati võimalus ise midagi vajalikku ja huvitavat välja pakkuda. Seda suuremat kaasalöömistahet tunned.

Vabatahtlik teenistus nagu ka teised väliskogemused võimaldavad kogeda elu teises kultuurikontekstis, õppida ja praktiseerida võõrkeeli ja eemalduda argielust. Lisaks pakub vabatahtlik tegevus võimalust saada uusi töökogemusi.

Vaata eestikeelset videoklipp, kus tutvustatakse Euroopa vabatahtlikku teenistust. Tegemist on esimese osaga, mis paneb Sind mõtlema, kas vabatahtlik teenistus on Sinu jaoks? Vaata kindlasti ka teisi osi (EVS II-IV).

 

Mõned programmid ja organisatsioonid katavad kõik vabatahtlikuga seotud kulud (reisi-, majutus-, toitlustuskulud jms) ning maksavad ka sümboolset taskuraha nagu nt Euroopa Liidu haridusprogrammi Euroopa Noored raames tegutsev Euroopa vabatahtlik teenistus (Youth in Action). GLEN (Global Education Network of Young Europeans ) katab samuti reisikulud. Kuid mitmete programmide puhul pead ka ise arvestama teatud kulutustega (nt reisi- ja kindlustuskulu, osalusmaks vms). Näiteks AIESEC'i vabatahtliku töö programm.

Mõtlesin kaua, et mis oli see algtõuge, et minust sai vabatahtlik ja jõudsin järeldusele, et vabatahtlikuks ei saada, vaid sünnitakse.                          Vabatahtlik Iti

Mõned soovitused vabatahtlikuna tegutsemiseks:

  • Mõtle, miks soovid vabatahtlikuks minna? Mis muudab just selle võimaluse sinu jaoks ainulaadseks ja paremaks kui teised alternatiivid oma eluteel edasi liikumiseks?
  • Mõtle, mis teema või valdkond on sulle südamelähedane ning milles tahaksid ennast proovile panna?
  • Mida soovid selle ajaga saavutada, õppida, omandada ja kogeda?
  • Kuidas soovid vabatahtliku teenistuse kogemust rakendada oma tulevikuplaanides (õpingud, töötamine)?
  • Uuri organisatsioonist järgi, mida sul on võimalik vabatahtlikuna teha. Ehk leiad sina mõne tegevuse lisaks sellele, mis organisatsioon on välja pakkunud?

Vabatahtliku teenistuse kestus oleneb programmist või organisatsioonist, millega Sa koostööd teed. See võib lühiajalise vabatahtliku teenistuse korral olla kuni 3 kuud, pikemaajaline vabatahtlik teenistus võib olla aga ajavahemikus kolm kuud kuni aasta või isegi rohkem. Mõtle hoolega läbi, millise kestusega kogemus sinu jaoks sobivaim oleks.

Lühiajalised vabatahtliku teenistuse projektid toimuvad sageli pigem töölaagri vormis — samaaegselt on kaasatud mitmeid vabatahtlikke, kes töötavad mõne konkreetse projekti kallal (nt laste mänguväljaku ehitamine või mõne maa-ala heakorrastamine).

Ka pikaajalises teenistuses on võimalik kokku sattuda teiste vabatahtlikega, kuid suur osa organisatsioone eelistab vastu võtta ühe vabatahtliku korraga, et pakkuda talle täielikku rakendust ja jõuda talle seejuures ka piisavalt tähelepanu pöörata.

Programmi Euroopa Noored vabatahtlik teenistus on üles ehitatud kolme osapoole koostööle – vabatahtlikuks minejale on abiks saatev organisatsioon Eestist ning vastuvõttev organisatsioon riigis, kus vabatahtlik teenistus toimub. Sel kombel tagatakse, et kõik oluline on hoolega läbi mõeldud ja räägitud ning noor vabatahtlik saab uusi kogemusi omandada turvaliselt. Igal vabatahtlikul on võimalik vastavalt oma huvidele ja vajadustele olemasolevate pakkumiste seast välja valida sobivaim vastuvõtja. Vastuvõtvate organisatsioonide andmebaasis on lühikesed projektide kirjeldused ning on võimalik otsida vastuvõtvaid organisatsioone riikide ning teemade kaupa. Andmebaas asub siin.

Euroopa Noorte programmis osalevate vabatahtlike vanus saab alates 2007.a olla 18–30 aastat (erandkorras alates 16. eluaastast).

Vabatahtliku töö puhul pole esmatähtis mitte see, mida sa juba oskad teha, vaid mida sa tahad teha ja kui palju sul selleks aega on.

Kindlasti on ka erinevate vabatahtliku teenistuse projektide puhul oluline pühendada aega nö taustauuringule – otsida näiteid varasemate kogemuste kohta selle programmi või organisatsiooniga, veenduda projekti seaduslikkuses ja usaldusvääruses.