Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored on tööturul üks peamisi riskirühmi eriti majandussurutiste ajal, kirjutab statistikablogi. Paljud uurimused on kinnitanud, et noorte olukorda tööturul mõjutab nende haridustase. Nende võimaluste parandamine on kriitilise tähtsusega, eriti olukorras, kus tööealine elanikkond ja seetõttu ka hõivatute hulk väheneb.

Põhiharidusega 15–29-aastastest Eesti noortest otsis 2015. aastal tööd alla viiendiku, keskharidusega noorte töötuse määr on langenud 8,8 protsendini. Kõrgharidusega noorte töötuse määr oli sel ajavahemikul alla kümne protsendi. Seega pakub kõrgharidus Eesti noortele töötuse eest teatavat kaitset, kuigi majanduskriis puudutas ka kõrgharitud noori.

NEET-noored

Oluline tööturutõrjutuse näitaja on ka selliste noorte osatähtsus, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel (NEET-noored). Nimetus tuleneb ingliskeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training. Ligi kolmandik 15–29-aastastest NEET-noortest olid 2015. aastal töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed.

Valdav osa mitteaktiivseid hoolitseb laste või teiste pereliikmete eest (kellest osal võib seega töökoht olla), aga umbes kümnendik noortest on mitteaktiivsed haiguse või puude tõttu ja sama palju muul põhjusel. Sealhulgas on osa tööotsingutest loobunud, osa teeb juhutöid jne.

Loe edasi 1.03.2017 postimees.ee-st