Valga Põhikoolis toimus 20.oktoobril Valgamaa Rajaleidja keskuse ja Valgamaa tugispetsialistide ainesektsiooni koostööpäev „Vaimse tervise päev on iga päev“.

Üritusel, mille eesmärgiks rõhutada vaimse tervise primaarsust õppeprotsessis, osalesid maakonna koolides töötavad tugispetsialistid. Koostööpäeval astusid ülesse laste ja noorukite vaimse tervise keskuse esindajad vanemõde Ruth Tohvre ja sotsiaaltöötaja Eda Lepik, kes selgitasid, et vaimse tervise kabinet osutab tervishoiuteenust, mille peamiseks sisuks on probleemi täpsustamine, nõustamine ning pere ja lapse ümber asuva tugivõrgustiku liikmete toetamine ka juhtudel, kus spetsialiseeritud psühhiaatriline sekkumine ei ole vajalik või kui peale psühhiaatrilist sekkumist on abi osutamist elukohajärgselt vajalik jätkata.Valga Põhikooli 8.e klassi õpilaste loovtöö

Laste ja noorukite vaimse tervise häirete puhul tuleb alati silmas pidada arengulist etappi, sest sõltuvalt vanusest võib vaimse tervise häire avalduda mõnevõrra erinevalt. Samuti on oluline teada ealisi eripärasid, et normaalsele eakriisile omaseid muutusi käitumises ja olekus ei tõlgendataks tõsiste vaimse tervise probleemide või häiretena.

 

Valga Põhikooli õpetajad Sirle Veider ja Merly Tootmaa käsitlesid vaimset tervist ATH-laste näitel. Need lapsed vajavad palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimises, käitumises ja suhtlemise, et edukalt toime tulla. Kõlama jäi tõsiasi, et täiskasvanu teadmised on olulised probleemi märkamiseks ja mõjutavad lapsesse suhtumist. 

Valgamaa Rajaleidja kesksuse spetsialistid käsitlesid vaimset tervist oma eriala vaatenurgast. Logopeed Carmen Kruška rääkis lapse kõne mõjust tema vaimsele tervisele ja manitses mõtlema, kuidas mõjutab täiskasvanud kõne lapse vaimset tervist. Psühholoog Endla Lõkova käsitles vaimse tervise erinevaid aspekte ja spetsialisti võimalusi muutuste tekitamisel ning sellega kaasnevat vastutust. Abistamise eelduseks on spetsialisti teadlikkus endast kui tööriistast ja selle töökorras hoidmine. 

Sotsiaalpedagoog Õnne Naaris tõstatas küsimuse, kuidas abistada nii, et abi aitaks? Koolide eesmärk õpilaste toetamisel peaks olema õpilaste potentsiaali maksimeerimine õppetegevustes ja probleemsete olukordade normaliseerimine. Ettekandest jäi kõlama, et õpilase akadeemiline edukus on mingil määral prognoositav inimese üldise vaimse võimekuse põhjal. Oluline on keskenduda õpilase isiksuslikele teguritele nagu tervis, psühholoogiline heaolu, eneseusk ja veendumus, et õpiraskused on ületatavad. Lisaks pöörata tähelepanu erinevatele õpikeskkonna teguritele ­ suhted kaasõpilastega, õpetaja tegevus, ja kodune õhkkond jne.

Eripedagoog Tiiu Soodla rõhutas mitmekesise tegevuse tähtsust erivajadusega lapse toimetuleku toetamisel. Lapse vaimset tervist toetavad tema tugevuste väljaarendamine ja eduelamuste pakkumine. Haridustee jooksul peaks laps teadlikuks saama enda tugevustest, et realiseerida oma võimeid ja tulla toime pingetega elus.

Koostööpäeval osalejate sõnul tunti rõõmu koosolemisest, käsitletud teemadest ja ettekannetes sisalduvast süsteemsusest. Kolleegide ettekanded mõjusid motiveerivalt, innustavalt ja vaimset tervist väärtustavalt.

Autorid: Valgamaa Rajaleidja keskuse psühholoog Endla Lõkova ja sotsiaalpedagoog Õnne Naaris