Vajadused on üheks inimest liikumapanevaks jõuks. Inimese kogu tegevuse algallikaks on vajadused, mis panevad teda tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerides mõtlemist ja tahet.

Üldiselt võib jagada inimese vajadused põhivajadusteks ehk bioloogilisteks ja ühiskonnast tingitud ehk kultuurilisteks vajadusteks. Ka põhivajaduste korral kirjutab kultuur meile ette, kuidas me üht või teist vajadust rahuldada tohime. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu. Eriala omandades, töökohta valides ja töötades võivad inimesed lähtuda erinevate vajaduste rahuldamisest.

Maslow on inimvajadused reastanud hierarhilise püramiidina. Kõigepealt peavad olema rahuldatud esmased vajadused, alles seejärel toimivad hierarhia järgmised vajadused motiveerivalt. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus.

Inimvajadused Maslow' järgi:

 

  • Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu jms
     
  • Turvalisuse vajadused: füüsiline ja emotsionaalne kaitstus, samuti kindlustunne nende kestvuse suhtes
     
  • Sotsiaalsed vajadused: kiindumus, kuulumine kollektiivi, ühtekuuluvustunne ja sõprus
     
  • Lugupidamise vajadused: sisemised lugupidamise faktorid nagu enesest lugupidamine, sõltumatus ja saavutamine ning välised lugupidamise faktorid nagu staatus, tunnustamine ja tähelepanu
     
  • Eneseteostuse vajadused: areng, oma potentsiaali saavutamine, eneseteostus; inimene püüab jõuda sinna, kuhu ta on võimeline jõudma. 

Vajaduste põhjal tekivad motiivid ehk vajaduse rahuldamise püüdlused. Motiivid omakorda moodustavad motivatsiooni ehk üldise aktiivsuse. Motivatsioon on tahtmine midagi teha, muuta või muutuda.

 

Rajaleidja, 2015