Õigetest valikutest pidavat sõltuma rahulolu. Küsimus on selles, kas inimene tunneb ära, mis on tema jaoks õige ja söandab siis seda teed pidi minna. Ühest küljest on meil valikuvabadus, teisalt aga ka valikukohustus.

Näib, et tänapäeval on valikuid tohutult. Selgelt kerkivad aga esile teatud valikud, mis oma sotsiaalpsühholoogiliste omaduste poolest (maine, raha, missioon) kipuvad nö vabasid valikuid varjutama ja moonutama. Need suunised jõuavad meieni suuresti meedia mõjul. Minu tähtsamate valikute tegemise ajal olid ühiskonna/meedia vahendatud ootused mõnevõrra leebemad ja ükskõiksemad.

Mahun vanuse poolest napilt veel sellesse kümne aasta pikkusesse perioodi, mil tehakse oma elu määravaimad suunaseaded. Gümnaasium, ülikool, töö, pere. Gümnaasiumi valisin vanemate soovitusel – mitte tungival, aga argumenteeritud soovitusel. Oli väga hea valik, siiamaani teenib hästi. Ülikooli valik oli pisut keerulisem, aga see õnnestus.

Kutsehariduse kasuks otsustamisel lõin araks – minu jaoks üsna tundmatu maa ja ega huvidki väga selged olnud. Mäletan, et sel ajal ei mallanud kutseharidusest keegi eriti häälekalt rääkida. Uhkeldati numbritega, kui palju üliõpilasi meil on ja kui võimas on kõrghariduse määr. Alles märksa hiljem tulid jutud sellest, et neli akadeemilist õppeaastat pärast gümnaasiumit ei too veel õnne õuele. Nüüd kallutatakse hoiakuid hoolega teisele poole. Kui oleks kümme aastat tagasi häälekalt kutseõppeasutuste eest kõneldud, kes teab, ehk oleks just seal teinud oma rahuloleva valiku.

Ega mõjud ja suunajad polegi ju kurjast. Normaalsete suhete korral võivad vanemad vabalt seda rolli kanda. Meedia puhul ma selles kahtlen – ikkagi liiga impersonaalne ja lihtsakoeline. Selles mõttes on karjäärinõustaja nagu laenu-lapsevanem; ka tema peab sinust umbes sama palju teadma kui oma vanemad.

Edasi tulid juba pakkumised ja leiud, kus valikute tegemine ei valmistanud raskusi. Õpe Šotimaal Aberdeeni ülikoolis, esimene töökoht erialaga seotud valdkonnas. Töökoht politseis ilmselt lõi pildi sassi – endale põhjendasin ära, paljudele siiamaani ilmselt mitte. Naine ja laps. Ma olen ütlemata uhke ja mul on väga hea meel, et õnnestub koos nendega elada. Tõsi, ootused olid justkui ka vanemate poolt, aga see oli pigem armas kui häiriv. Ühiskonna poolt pole viimases etapis survet olnud, sest ümberringi liigutakse nii paljudes eri suundades.

Valiku tegemisel võiks enda jaoks alustuseks selgeks mõelda, mida soovitakse teatud valikutega saavutada. Kas positsiooni, võimu, raha? Võib-olla otsid midagi muud – midagi, mis käiks kokku iseloomu ja elurütmiga. Püüad leida tasakaalu töö ja huvide vahel. Valikud ei ole lihtsad ja ega kõike ette näha saagi. Kõige olulisem on ennast oma valikutes ära tunda.

* Madis on 29aastane noor inimene, kellel seljataga erinevaid valikuid – nagu paljudel selles eas.