bSoov ja võimalused välismaale õppima minna avalduvad hoogsamalt gümnaasiumiõpilaste hulgas. Selles eas on keeleoskus ja iseseisva elu kogemus piisavad, et end võõras keskkonnas proovile panna.

Gümnaasium on aeg tuleviku- ja edasiõppimisplaanide tegemiseks. Õpiränne annab sulle võimaluse näha teisi keskkondi ja ennast tundma õppida uute tegevuste kaudu. Tihtipeale saad õpingud siduda koolivälise tegevusega ning tutvuda konkreetsete valdkondadega (muusika, turism, loodus jm).

Suurte võimaluste kõrval eksisteerivad siiski ka ohud. Tutvuste loomisel või tundmatute isikute usaldamisel ole ettevaatlik – halbu näiteid noorte õiguste rikkumise kohta leidub piisavalt palju (dokumentide äravõtmine, lubaduste mittetäitmine töökoha või palga suhtes jne).

Õpilasvahetusfirmad pakuvad erineva pikkusega õpirändevõimalusi. Valida saad lühemate keelelaagrite, suvekursuste ning semestripikkuse ja akadeemilise aasta vahetuse vahel. Need vahetusprogrammid on tasulised ja tihtipeale tuleb arvestada üsna suurte väljaminekutega. Euroopasse on odavam minna kui teistele mandritele. Majutamine toimub enamasti kohalikus peres.

Tööleht: enne välismaale minemist täida tööleht enda oskuste ja võimete hindamiseks.

Omal käel välismaale õppima asudes pead nägema rohkem vaeva: sobiva kooli otsingud, dokumentide vormistamised, õppe- ja elukoha muretsemine jm tuleb korraldada ise. Siiski saavad siin nii kodukool kui ka vastuvõttev kool aidata. Kui vahetuslepingute puhul on tegemist kindlate koolidega, siis omal käel õppima minekul on eeliseks see, et kooli, kuhu minna, saad ise valida. Omal käel õppima asujad leiavad vajalikud dokumendid välisriigi kooli välissuhete osakonna leheküljelt.

Oma perega minnes on võõras riigis keskhariduse omandamine reeglina lihtsam: kui sinul ja su perel on elamisluba riigis pikaajaliseks viibimiseks, võetakse sind vastu kohalike õpilastega samadel alustel.

Otsuse välisriigis läbitud gümnaasiumiõpingute tunnustamise kohta Eestis teeb kooli õppenõukogu võrreldes välisriigis läbitud õpinguid Eesti õppekavaga. On suhteliselt vähetõenäoline, et välisriigis läbitud õpinguid Eestis üldse ei tunnustata, kuid vajalikuks võib osutuda näiteks individuaalse õppekava koostamine mõnes aines või ainevaldkonnas.

Kui plaanid välisriigis õppida gümnaasiumi viimase aasta, siis tasub eelnevalt järele uurida, kas saadav tunnistus või diplom võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele ka Eestis.

Muidugi tuleb tähelepanu pöörata keeleoskusele, sest selleta on teise riigi keskharidussüsteemis praktiliselt võimatu õppida. Mõistlik oleks läbida intensiivsed keelekursused enne ärasõitu ja kui see ei õnnestu, siis kohe pärast kohalejõudmist. Europassi keelepass võimaldab Sul enda võõrkeeleoskusi ise hinnata. Kuna keeleoskuse hindamine käib läbi konkreetsete näidete, siis võib see olla oluliseks pilguheiduks oma reaalsele keeleoskusele.

Tavapärase keskharidust tõendava dokumendi kõrval saab mitmest Euroopa koolist taotleda ka rahvusvaheliselt ühtlustatud õppekava lõpetamisel antavat International Baccalaureate (IB) diplomit. See võib sobida näiteks siis, kui keeleoskus ei ole piisav tavapärases haridussüsteemis õppimiseks. IB puhul ei ole probleemiks alustada õpinguid ühes riigis ja lõpetada hoopis teises, sest õppekava sisu ja struktuur on kõikjal maailmas ühesugused. Kuid samas peaksid arvestama sellega, et IB õpet pakuvad vaid erakoolid ning õppemaks võib seal olla tunduvalt kõrgem kui riigikoolis. Eestis pakub võimalust minna välisriiki IB diplomit taotlema firma Evenor.