Õpiränne on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud üha olulisemaks teemaks. See on märgatav näiteks nende programmide arvu kasvus, mis jagavad toetusi väliskogemuse omandamiseks. Samuti rõhutatakse õpirände olulisust mitmetes poliitikadokumentides, nt Leuveni kommünikee kohaselt peaks aastaks 2020 vähemalt 20% Euroopa Liidu tudengitest olema oma õpingute jooksul osalenud õpirändes.

 Õpiränne (i.k learning mobility) on õppimise eesmärgil ühest riigist teise siirdumine, kusjuures õppimine ei pea tingimata toimuma koolipingis ega kindla õppekava alusel. Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu on seisukohal, et igal noorel peaks olema võimalus osaleda õpirändes – kas siis oma õpingute ajal, praktika raames või vabatahtlikuna.

Õpirände eesmärk ja põhjus võib igaühel olla erisugune. Tegemist võib olla keeleõppe, teiste kultuuride tundmaõppimise, konkreetsete ametioskuste omandamise või lihtsalt iseenda arendamisega. Ükski nendest õpieesmärkidest ei realiseeru aga iseenesest. Väga suurt mõju inimese õppimisvõimele omab välismaal viibimise kvaliteet. Ei tohi unustada, et lisaks positiivsetele emotsioonidele võib õpiränne kaasa tuua ka negatiivseid või hoopis neutraalseid kogemusi. On inimesi, kes kohanevad võõras kultuuris raskusteta ning kelle jaoks pole kodust lahkumine hirmutav. Teisele võivad probleemid tunduda peaaegu ületamatud, kolmas ei teadvustagi, et tal võib hirme olla. Seetõttu on karjäärispetsialistil vaja aidata noorel ettevalmistuste käigus oma eripära ja võimalikke raskusi teadvustada ning endale sobivaim õpirände vorm leida.

Enamasti on õpirändajatele info jagamine ja nõustamine reaktiivne, st karjäärispetsialist reageerib inimeste päringutele, kes pöörduvad omal algatusel tema poole info saamiseks õpirände võimaluste kohta. Nii võivad õpirändajateks saada kergemini need noored, kellel on pealehakkamist ja julgust tundmatusse sukeldumiseks.

Siinkohal ei tohiks aga unustada erivajadustega noori. Programmis Euroopa Noored osaledes kaetakse lisaks reisi- ja tegevuskuludele programmi rahastustoetuse saamise puhul ka 100% ulatuses erivajadustega seotud kulud. Noortevahetustes on läbi aastate osalenud väga palju erivajadustega noori.

Samas on läbi viidud uuringuid, mis näitavad, et nn riskigruppidesse kuulujad võivad samuti saada õpirändest kasu; seda muidugi eeldusel, et tegemist on õigesti kokku pandud ja hästi läbi viidud programmidega, mis vastavad osaleja vajadustele.

Selles peitubki väljakutse karjäärispetsialistile – tutvustada noortele õpirände võimalusi ehk teisisõnu motiveerida ja julgustada inimesi võtma õpirändamist oma õppeplaani, isegi kui nad ei ole sellist võimalust kunagi kaalunud või ei tunne end selle mõtte juures turvaliselt.

Välismaal viibimise vorme on mitmeid ning nende puhul mõjutavad ning suunavad õppeprotsessi erinevad tingimused. Karjäärispetsialist peab teadma nii välismaal viibimise vorme kui ka seda, millised tingimused võivad mõjutada õppimist välismaal viibimise ajal. Piisav ettevalmistus nii info kui nõustamise näol aitab õpiränduril oma õppimisvõimet maksimaalselt kasutada.

Põhiliselt eristatakse väljapoole ja sissepoole suunatud õpirännet. Sissepoole suunatud õpirändes osalevad inimesed, kes tulevad välismaalt Eestisse õppima ja viibivad siin mõnda aega. Nende inimeste hulk kasvab pidevalt, selle põhjus on üha enam rahvusvaheliseks muutuvad Euroopa ja maailma õppekeskkonnad ning paljude Eesti ja välismaiste õppeasutuste vahel sõlmitud õpilasvahetuslepingud. Nende inimestega tegelemisel on Eesti karjäärispetsialisti ülesanded tihti piiratud, sest reeglina on osaleja seotud kodumaise karjäärispetsialistiga. Selle asemel vajatakse siinse spetsialisti nõuandeid sagedamini mitmesugustes praktilistes olukordades õpingu- ja töökeskkonda lõimumisel. Lisaks sellele võib Eesti karjäärispetsialisti abi vaja minna mõne äkilise kriisi tekkimisel, mis nõuab kohest spetsialisti sekkumist.

Rajaleidja Õpirände varalaegas osas kirjeldatakse põhjalikumalt väljapoole suunatud õpirännet ja karjäärispetsialistide rolli nende inimeste toetamises.


Programmiga Erasmus tuli õppeaastal 2000/01 Eestisse õppima 84 välistudengit, 2008/09 oli see arv umbes 650. Number on iga aastaga oluliselt kasvanud.

Allikas: SA Archimedes