KARJÄÄRIST

 

Napoleon Bonaparte on ütelnud, et kaks hooba, millega inimesi liikuma panna on - hirm ja isiklik huvi. Kui olin noorem, siis oli peamine, mis mind tegutsema pani, vanemate karm sõna. Nüüd on asi liikunud selles suunas, et nii palju kui vähegi võimalik, juhin enda elu ise.
(Laura Kummel Tondiraba Keskkooli 12.klassi õpilane)

Karjäär pole alati redelisarnane. Karjäär võib olla sirge ja pika tee kujuline. Autojuhina tean, kui hea on sõita siis, kui tee pole kurviline ja auklik. Ilus vaade horisondil on nagu pilvitu tulevik. Karjäär on ka suur lahtine kaevandus. Iga päevaga ikka sügavamale ja sügavamale. Ühel päeval pole seda auku enam kellelegi vaja. Kõik on karjäärist välja imetud ja ära viidud…
(Ilja Golomb Narva Kolledži I kursuse üliõpilane)

Edukas inimene on hea kohanemisvõimega. Selleks et elus edasi jõuda, peab seda väga tahtma…
(Anna Kolossova Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Emadel on vaja olla KOGU aeg parim.
(Liisa Mägi Tallinna Ühisgümnaasiumi klassi õpilane)

Millegipärast ei peeta karjääriks seda, kui inimene teeb n-ö tavalist tööd. Selleks, et persoonil oleks karjäär, peaks ta kindlasti töötama kuskil kõrgemal kohal. Kui on madalamal, siis pole tegemist karjääriga.Kas ikka on nii?

Ideaalne karjäär oleks selline, kus oleksid rahul kõik asjasse puutuvad osapooled. Nendeks vist ongi vaid inimene ise. Põhimõtteliselt on kordaläinud karjäär selline, mille puhul inimene ei kahetse oma valikuid ning nendega seotud asju.
(Marite Butkaite Tallinna Tehnikagümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Ja kes on öelnud, et kõik peavad tahtma juhtival kohal töötada? Mõeldamatu. Ka alluvate elu ei ole halb, ka selles sfääris saab karjääri teha ja korralikult teenida. Tuleb ainult osata. Oskused omakorda pärinevad koolist, järelikult tuleb õppida.
(Kersti Keskla Jõhvi Gümnaasiumi 11.klassi õpilane)


TULEVIKUST

Ma otsustasin saada edasise hariduse Eestis. Kuigi uude, oma haridussüsteemilt hoopis erinevasse keskkonda ümberlülitumine ei olnud kaugeltki kerge. Mind juhtis mõte, et see osutub minu esimeseks oluliseks sammuks edu poole. Ma ei või ju tulevikku ette ennustada, kuid ma võin seda mõjutada. /---/ Ma arvan, et tulevik ongi sellepärast TULEVIK, kuna ta jääb minu jaoks alati salapäraseks.
(Vira Telyakova Tallinna Humanitaargümnaasiumi 11.klassi õpilane)

Unistuste retsept on väga lihtne. Sest see ei nõua muud kui julgust, vaprust ja eneseusku.
(Mari Agarmaa Tartu Kommertsgümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Suurte tegude ajajärgul tahan mina olla esireas ning kuldsete tähtedega minna ajalukku kui turvalisuse sümbol. Aegumatusse Mesopotaamiasse, kus Vana-Babüloonia kuulsaim kuningas Hammurapi oma seadustekogu lõi või kus sumerid ühe inimkonna esimestest riikidest rajasid, ei astu ma loomulikult tapjalike kavatsustega. Ajalugu peab meie tegevust mäletama headuse tõttu, erinevalt kreeklasest Herotratosest, kes antiikajal põletas maha Artemise templi Efesoses selleks, et pääseda ajalukku.
(Rain Pohlak Otepää Gümnaasiumi 12.klassi õpilane)

Looja on kõigile inimestele kinkinud imelise ande - unistamise. Ei ole õiget ega vale viisi unistamiseks, on vaid eesmärk jõuda vaimusilmas sinna, kuhu teod ei ole veel küündinud. Jõuda tulevikku ja näha end sobivat petlikult kaunisse stsenaariumi, mis tekitab läbematu soovi ikka ja jälle taasunistamiseks kuni kujutelmast saab vajadus seda kõike reaalselt igapäevaelus kogeda. Seega selleks, et karjäärivankrit kuhugi suunama hakata, peab eelkõige meenutama unistamise suurepärast kunsti.

Kas äkki on jäänud unistus mõistmata või lõpuni unistamata? Ehk on värvid jäänud tuhmiks või on unistus kuulunud hoopiski kellelegi teisele? On unistusi, mille vääritimõistmine seisneb nende unistamata jätmises...
(Anniki Aruväli H. Elleri nim Tartu Muusikakooli IV kursuse õpilane)

Muidugi on unistused ja suured plaanid need, mis elus edasi viivad. Aga kõik ei saa olla kuningateks. Tagaplaanil, kuid mitte vähem tähtsad on ka kojanarrid ja õuedaamid. Selles aga hirmu fenomen seisnebki.

Nagu “Tões ja õiguses” leidis Andres oma “kuldvillaku” Vargamäelt, püüan ka mina midagi päris oma. Tahan leida kohta, kus kitsast rabarajast teha tee, mida mööda saab kahe hobusega kõrvu käia. Kohta, kus lagedast väljast vormida ilus viljapuuaed.
(Teet Teder Rapla Ühisgümnaasiumi 12.klassi õpilane)

Peale keskkooli algabki kõige vastutusrikkam aeg: liivakell tuleb ümber pöörata, mõtlemisaeg on läbi. Nüüd hakkab tiksuma teine pool – soovitud ameti õppimine ning sellele tööle asumine.
(Anneli Orgusaar TPÜ idamaade filoloogia I kursuse üliõpilane)

Kõigepealt tuleb meelde jätta, et sellist sõna nagu võimatu pole olemas. Võimatu on vaid suur sõna, mida kasutab väike inimene. Tema meelest on kergem elada valmis maailmas, kui leida endas jõudu maailma muuta. Võimatu ei ole fakt. See on arvamus. Võimatu ei ole lõplik. See on väljakutse. Võimatu on ajutine. Võimatut pole olemas. Ja seega pole olemas ka võimatuid unistusi, on olemas võimalikud unistused.
Tuleb käia pea püsti ja vaadata homse poole. Homne on see, mis loeb. Homme võib kõik korda minna ja äkki täitub unistus. Homme võib unistus muutuda reaalsuseks.

Pole mõtet taga nutta seda, mida pole. Suurepärane oskus on näha seda, mis on ja veel suurepärasem oskus on hinnata olemasolevat ja tunda sellest rõõmu ja osata seda enda huvides ära kasutada. Ei tohi haletseda möödunut ega karta tulevikku, tuleb püüda olevikus kõik õigesti teha. Tuleb käia pea püsti ja vaadata homse poole. Homne on see, mis loeb. Homme võib kõik korda minna ja äkki täitub unistus. Homme võib unistus muutuda reaalsuseks.
(Mari Agarmaa Tartu Kommertsgümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Sõna “võimatu” jäägu rumalate leksikoni. Võimatu on asi juhul, kui ei taheta või kui ei panda välja 101 protsenti, vaid ainult 100. Võimalik on kõik!
(Jan Domozhilov Jõhvi Vene gümnaasiumi 10.klassi õpilane)


TEADMISTEST

Nagu öeldakse teoses “Kuritöö ja karistus”, geeniusi sünnib iga miljoni kohta ainult üks. Seega ei jää ülejäänutele muud üle, kui ennast arendada, õppida, uurida. Nii ka mina. Pidevalt tööd tehes ja higi valades püüdlen oma eesmärkide poole, mis iga aastaga kasvavad, kuni saavutavad maksimumi – minu sisemise piiri.
(Kersti Keskla Jõhvi Gümnaasiumi 11.klassi õpilane)

Teadmisi pole kunagi liiga palju. Me teame seda, kuid siiski ei suuda üle teatud limiidi end arendada. Sisemised piirid – võimed – on igaühel erinevad, kuid mitte kellelgi olematud, sest mõistus ju ei võta rohkem vastu kui “kõvaketas” mahutab.
(Katrina Toompere Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 11.klassi õpilane)

Haridus mitte ainult ei ava uksi, vaid raiub neid võimaluste müüri ka juurde.
(Tanel Ainla Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi 12.klassi õpilane)


VÕIMALUSTEST

Elan Euroopa Liidu liikmesriigiks saanud maal. Sellel maal on piiritud võimalused minu ees veelgi piiritumad, sest olen ju mina selle riigi tuleviku looja.
(Jan Domažilov Jõhvi Vene Gümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Kunagi ei tohi teha otsuseid huupi, sest ka kõrgharidusega inimene võib leida end tänavalt…
(Urmas Lüüs Haapsalu Günmaasiumi10.klassi õpilane)

NOOREKS OLEMISEST

Olen noor ja kardan – kõike. Miks? Sest olen noor. Sest olen kogenematu. Sest olen algaja. Sest minu kael on kui uhke pilliroog – kõrge, aga rabe. Tegelikult pole ta isegi kõrge mitte, ainult rabe.
(Teet Teder Rapla Ühisgümnaasiumi 12.klassi õpilane)

"Kindlasti tuleb seljatada hirm elu ees ja liikuda või vähemalt püüelda ideaalide suunas.”
(Hardi Köhler Viljandi Maagümnaasiumi 12.klassi õpilane)

ELUKUTSETEST

Kaamera on antidepressant, aken maailma ja tee täiusliku oleviku edasikandmiseks. Need inimesed, kes tegelevad fotograafiaga, laiendavad tegelikult terve inimkonna silmaringi näidates neile kõike kättesaamatut ja kauget või siis ka asju, mis on otse nende nina all, aga mida nad esmapilgul ei märkakski.
(Laura Künnap Otepää Gümnaasiumi 12.klassi õpilane)

Eriti populaarne on ka ajakirjanduses ja meedias laia kõlapinda leidnud ettepanek-hoiatus-hirmutus Säästukasse müüjaks sattumisest. Tekib küsimus, kas Säästuka müüja on halvem kui mõni teine töötegija?
(Marite Butkaite Tallinna Tehnikagümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Soov olla elukutseline sõdur on minus juba aastaid massiivselt kanda kinnitanud. Väikse poisina üle laiuvate niitude joostes ning pilvevormidest muretust välja lugedes sain ma aru, kui tähendusrikas on rahu ja harmoonia kõige ilusa vahel. Hilisemas nooruses sattus minu rikkumata ning aus meel pidevalt peale kohutavatele kiusamistele ning maailmas valitsevale ebaõiglusele. Siit on pärit igavene soov parandada maailma ning tagada turvalisus ja rahu. Meie edasiseks eksisteerimiseks on rahu ja harmoonia kõige vajalikum. Truu ja võitlushimuline elukutseline sõdur on oma õilsate tegudega sellise utoopia rajajaks. Mõttemaailm, mille selliste kogemuste põhjal olin endale loonud, tõukas mind noore inimesena tegema valiku, mis määras minu edasise saatuse. Tahan olla rahuvalvaja.
(Rain Pohlak Otepää Gümnaasiumi 12.klassi õpilane)

Küll on kahju, et inimene elab vaid üks kord. Kui oleks mitu elu, siis töötaks kord arstina, teine kord õpetajana või hoopis ehitajana... kuid paraku ei ole see nii: igaühele on antud vaid üksainus võimalus ving valida tuleb üks amet, millele pühenduda.
(Anneli Orgusaar Tallinna Pedagoogikaülikooli idamaade filooloogia I kursuse üliõpilane)

PÜÜDLEMISEST, VÕITLUSEST

Moes on edukultus, mis tähendab seda, et teoorias peaksid kõik, või vähemalt võimalikult paljud, olema võitjad, olema teistest paremad, saama „tegijateks“, olema kahe jalaga maa peal - olema edukad. Ei tule kõne alla, et leidub mõni, kes ei ole sünnist saadik võitja.
(Marite Butkaite Tallinna Tehnikagümnaasiumi 10.klassi õpilane)

Elu pideva võistluse võidavad need, kes jäävad püsima inimeste mällu. Need on inimesed, kes on püüdnud muuta ühiskonna mõttemaailma, tegelikkuses süvendades aga seda veelgi.
(Anna Vane Tallinna Tondiraba Keskkooli 12.klassi õpilane)

ÕNNEST

Õnne saame enda kasuks pöörata, kui suudame iseseisvalt mõelda ja otsustada.
Kes teab, võib olla on tänavakoristaja õnn lootus, et inimestel on puhtal ja koristatud tänaval hea meeleolu.
(Keidi Kuusk Kilingi Nõmme Gümnaasiumi 11.klass)