Vanemapuhkused on puhkused, mis võimaldavad töölt eemal olla lapsega seotud põhjustel.
Vanemapuhkust võivad välja võtta nii emad kui ka isad. Meeste kojujäämisel on terve rida argumente ja põhjuseid nii selle poolt kui ka vastu. Üks mehe kojujäämise põhjus on, et lapse ema soovib jätkata õpinguid või tagasi tööle minna. On mehi, kes jäävad koju koos naise ja lapsega, et olla naisele abiks ja toeks. Oluline on mehe soov ja vajadus veeta rohkem aega oma lapsega ja täita isarolli, mis tööl käies alati võimalik pole. Vahel võib ka materiaalselt olla kasulikum, kui ema naaseb pärast lapse sündi tööle ja lapsega jääb koju hoopis isa (näiteks kui ema enne lapse sündi ei töötanud, mistõttu tema vanemahüvitis on tunduvalt madalam kui isal).
Vanemapuhkused:
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Selle kestus on kokku 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse puhul antakse rasedus- ja sünnituspuhkust kokku 154 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkus algab vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud oodatavat sünnituse tähtaega.
Rasedus- ja sünnituspuhkus tuleb liita ja anda naisele täies ulatuses, olenemata sellest, kas laps sündis oletatavast päevast varem või hiljem. Selle aja eest makstakse naisele sünnituslehe alusel hüvitisena keskmine palk. Hüvitise maksmist reguleerib ravikindlustusseadus. Hüvitis tuleb enne rasedus- ja sünnituspuhkuse algust välja maksta korraga. Hüvitise maksmise kord on reguleeritud ravikindlustusseadusega.
Lapsendaja puhkus
Alla 10-aastase lapse lapsendajale antakse puhkust 70 kalendripäeva alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast. Selle aja eest on õigus saada hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
Lapsehoolduspuhkus
Pärast rasedus- ja sünnituspuhkust on lapse emal või isal õigus lapsehoolduspuhkusele. Kui ema või isa lapsehoolduspuhkust ei kasuta, võib puhkuse anda ka lapse tegelikule hooldajale – juhul, kui ta elab seaduslikul alusel Eesti Vabariigis. Lapsehoolduspuhkusel saab olla kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Alla 3-aastase lapse hooldajat on keelatud koondada. Seega peab tööandja leidma lahenduse kas tema üleviimise teel tema nõusolekul või töökoha taastamisega. Kui tööandja seda ei tee, kvalifitseeritakse see sunnitud töölt puudumiseks tööandja süül. Alates 1. juulist 2009. a jõustunud uues töölepingu seadus on muudatusena säte, et neid alla 3-aastast last kasvatavaid vanemad, kes käivad tööl, koheldakse võrdväärselt teiste töötajatega.
Lapsehoolduspuhkusel viibivale isikule makstakse toetust igakuiselt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Toetuse suuruse kehtestab Riigikogu igal aastal ja see ei või olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kehtestatud toetuse määrast.
Täiendav lapsepuhkus
Täiendava lapsepuhkuse kestus oleneb laste vanusest ja arvust. Lapse isal on õigus saada lapse ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust. Lapse emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust järgnevalt:
Neile puhkustele on õigus ka lapse eestkostjal, kes kasvatab lapsi ilma vanemateta. Täiendav lapsepuhkus antakse ühele vanemale – emale või isale või eestkostjale. Lapse 14-aastaseks saamise aastal antakse täiendav lapsepuhkus olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. Täiendavat lapsepuhkust ei anta, kui laps elab sotsiaalhoolekandeasutuses.
Tasustamata lapsepuhkus
Tööandja on kohustatud andma kuni 14-aastast last kasvatavale lapsevanemale või kuni 18-aastast puudega last kasvatavale lapsevanemale töötaja soovil tasustamata lapsepuhkust. Samasugune õigus on lapse eestkostjal või hooldajal, kui temaga on sõlmitud kirjalik hooldusleping. Tasustamata lapsepuhkust antakse kuni 10 kalendripäeva kalendriaasta kestel poolte kokkulepitud ajal.
Teemakohased lingid
Töölepinguseadus, 01.07.2009