Praeguse enamasti tasuta kõrghariduse asemele astugu stipendiumide süsteem. Võõrtöölisi võiks Eestisse kutsuda eeskätt ajutiste töökohtade täitmiseks. Kõrgharidus tasuliseks, pensionile 67. eluaastal, võõrtöölised riiki, ametnikke vähemaks – selliste ideedega tulevad tööandjad lagedale oma manifestis.

Juba teise järjestikuse dokumendi eesmärk on anda poliitikutele enne valimisi mõttekütust. Keskliidu juht Enn Veskimägi tunnistab, et mõned mõtted on ehk liiga julged, ent kes teine ikka majanduse elavdamiseks ettepanekuid teeb, kui mitte ettevõtjad.

•• Toote manifestis välja pensioniea tõstmise, seekord 67. eluaastani, samuti ka idee maksta ravikindlustuse makse kindlustusena töötaja enda palgast. Kas te ei karda, et need sammud, arvestades meie rahva keskmist eluiga, toovad kaasa olukorra, kus suur osa meist ei elagi pensionieani?

Ravikindlustusmaksu asendamine küll töötaja eluiga ei lühenda. Kui räägime keskmisest elueast, siis alles hiljuti ilmusid andmed, et kadu on kõige suurem noorte meeste seas. Kui meil sünnib igal aastal 1000 poissi rohkem, siis 30. eluaastaks on seis vastupidine. Statistika juurde käib ka see, et näiteks need, kes elavad 60-aastaseks, nende keskmine oodatav eluiga võib olla isegi 80 aastat. Keskmist statistilist eluiga vähendavad uppumised, alkohol ja õnnetused, mitte pikem osalemine tööelus.


•• Toote välja, et riigiametnike, kohalike omavalitsuste ametnike arvu ja omavalitsusi endid, aga ka väiksemaid koole peaks vähendama. Kas te ei karda, et see toob kaasa veel kiirema äärealade väljasuremise?

Äärealade väljasuremine on ju tingitudki nõrgast halduskorraldusest. Avalik sektor, sh kohalikud omavalitsused peavad muutuma palju efektiivsemaks, see pidurdab ääremaastumist. Inimesed ju kolivad sinna, kus avalik teenus on kvaliteetsem. Ma alles mõni päev tagasi kuulsin ühest koolist, kus ainult üks laps läks esimesse klassi! Tervelt 36 gümnaasiumis õpib alla 30 lapse. Samal ajal jäetakse kasutamata võimalus vedada lapsi tõmbekeskustesse, kus on paremad õppetingimused või õpetajad. Väikestes gümnaasiumides on ka paratamatult puudus väärt pedagoogidest. Õpilaste transportimine on palju odavam kui väikeste vallakoolide ülalpidamine, kütmine ja hooldamine. Tean, et paljude vallavanemate lapsed käivad linna-gümnaasiumis!

 


•• Sageli on väikestes kohtades needsamad koolid ja omavalitsused pea ainsad tööandjad. Kas majanduslik kasu kaalub üles võimaluse väikestes kohtades natukenegi elu säilitada?

Ma olen ka ühe kunagise haridusministriga diskuteerinud isegi sadakonna väiksema kooli sulgemise üle. Kui ministriga eraviisiliselt rääkida, siis probleeme tunnistatakse, aga avalikkuse ees leitakse palju põhjusi teemat mitte avada. Me ei saa ju lõpmatuseni silmi kinni pigistada fakti ees, et koolivõrku sellisel kujul ülal pidada on mõttetu.


•• Manifestis peate vajalikuks tööjõu toomist kolmandatest riikidest. Kui odavam tööjõud palga alla viib, siis tööandjale see meeldib. Ent kas see ei mõju töötajatele halvasti?

Teate, siin pole silmas peetud odavamat tööjõudu, vaid pigem projektipõhist või hooaja-tööjõudu. Olen vestelnud rea ettevõtjatega. Näiteks pehme mööbli sektoris pole õmblejaid ei Tallinna ümbruses ega ka Lääne-Virumaal. Hooajatöödes ei jätku meil spetsialiste ja see on just haridussüsteemi järelkaja. Olukord vist siiski muutub, kuna kutseharidusse astujate arv võrreldes kõrgharidusega kasvab. Näiteks paari nädala eest oli Tallinna kutsehariduskeskuses kaks korda rohkem avaldusi, kui seal pakutavaid kohti.

Inimesed on hakanud aru saama, et kutseharidus tagab tööturul palju parema positsiooni kui näiteks mingisugune pehme kõrgharidus.


•• Kas kutseharidusega inimeste puudusest ajendatuna tuleb ka manifesti üks punkte, et kõrgharidus peab olema tasuline?

Pakkusime selle välja juba eelmises manifestis, aga see on kahjuks jäänud täitmata. Tasuline kõrgharidus sunnib kõrgkoole rohkem pingutama. Keegi peab selle välja ütlema!


•• Ehk tegu on mõnevõrra provokatiivse manifestiga?

Ei, see pole provokatiivne. Me pakume välja lahendusi, kuid millisel kujul need ellu rakendatakse, on diskussioonikoht.


•• Kas te ei karda, et kõrgharidusest saab väheste hüve?

Vastupidi, me just mõtleme seda, et stipendiume peaksid saama ikka need, kes pingutavad, ja see ei puuduta neid, keda lohistatakse läbi. See annab ju stiimuli õppida.


•• Aga ikka leidub ju neid, kes ei suuda kõrgharidust omandada majanduslikel põhjustel.


Need tudengid, kes on suutelised kõrghariduses läbi lööma, saavad stipendiumi, hoolimata sellest, milline on nende varanduslik seis. Kui annet on, siis peab saama ülikooli. Gümnaasiumist saadakse väga lihtsalt ülikooli ning kukutakse ka esimesel aastal välja. Võib-olla peaks proovima enne kutsekooli, kui võimed kõrgharidust omandada ei luba?

Üks meie ideid ongi kutsehariduse ja gümnaasiumihariduse võrdsustamine, et nad saaksid samadel tingimustel ülikooli, sest on arusaam, et üldiselt ainult gümnaasiumi järel minnakse ülikooli.


•• Kas teil endal on ka vähekindlustatud tuttavaid? Mida nemad tasulisest ülikoolist arvavad?

Igale asjale leidub alati vastasseisjaid. Ma arvan, et see vastasus lahendatakse vaidlustes, milline on optimaalne vorm. Meil on vaja kvaliteetset kõrgharidust, mitte sellist, mida Rein Raud nimetas kunagi kiirhariduseks. Kui stipendiumide süsteemi saaks paika, poleks ka vastuseisjaid

EPL, 30.08.2010