Kümne aasta eest põhiharidusega piirdunud noored teenivad nüüd kuus keskmiselt 650-eurost brutopalka.

2005.–2009. aastani lõpetas Eestis põhikooli 88 000 last. 2014. aasta alguses oli neist koguni iga viies jäänudki ainult põhiharidusega. Nad võisid küll alustada gümnaasiumis õppimist, kuid polnud ka aastaid hiljem lõputunnistuseni jõudnud. Viie aasta peale kogunes selliseid noori pisut üle 18 000, umbes Viljandi linna jagu. Hariduse sel tasemel pooleli jätmine aga tähendab, et neil noortel on oht jääda palgavaesusse – olukorda, kus nad töötavad küll täiskoormusega, kuid ei saa eluks vajalike kulutuste katmisega hakkama.
 

Praegu Tallinnas elav Hendrik lõpetas põhikooli 2003. aastal. Seejärel astus ta gümnaasiumi, kuid peagi tekkisid tal koolipäevade jooksul ärevushäired ja klassis tunni lõpuni vastu pidamine tundus füüsiliselt võimatu. Järgnesid suvetööle jäämine, kaugõpe ja koolivahetused.

„11. klassi sain peaaegu lõpetatud vähemalt viie kooli peale kokku,” nendib Hendrik. Praeguseks ongi tal 11. klassi lõpetamisest puudu kõigest üksikud ainepunktid. Millal ja kas ta üldse gümnaasiumidiplomini jõuab, pole Hendrikul selge ega tegelikult ka eesmärk. „Pigem pühin põrandat harjaga kui diplomiga,” naljatab ta. Töö otsimise käigus pole keskhariduse nõue teda takistanud. „Lähen ikka kohale, räägin ja tõestan, et olen intelligentne inimene. Haridusel ja haritusel on vahe.”

Liigu edasi, sisu jätkub pärast reklaami
Viie aasta peale kogunes ainult põhiharidusega noori umbes Viljandi linna jagu.

Praegu töötab 29-aastane Hendrik mainekas kaubandusketis kauba väljapanijana ja seni on edutamispakkumised tagasi lükanud. „Kuni mul ülalpeetavaid pole, siis pigem magan öösiti rahulikult, kui muretsen lisavastutuse pärast,” ütleb ta.

Hendrik tuleb pere abiga toime. Kuid haridus- ja teadusministeeriumi eile avaldatud analüüsis hoiatatakse, et liiga palju Eesti noori ei ole jõudnud vähemalt keskhariduse tasemeni ning see ohustab nende väljavaateid tööturul ja sissetulekut. Näiteks 2005. aastal põhikooli lõpetanud, ent järgmised diplomid püüdmata jätnud noored teenisid 2014. aastal ehk pea kümme aastat hiljem kuus keskmiselt 652 eurot brutopalka. Samal ajal oli keskharidusega töötajate palk 174 eurot kõrgem. Kui vaadata järgmistel aastatel lõpetanuid, on palgavahe veelgi suurem (vt graafik).

Loe edasi 23.05.2016 postimees.ee-st