Võime on isiksuse omadus, mis võimaldab midagi sooritada heade tulemustega.
Võimeid ei tohi segi ajada oskuste ja vilumusega. Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused. Sa oled edukam neis tegevustes, milles saad kasutada oma võimetele tuginevaid teadmisi ja oskusi. Inimene võib olla võimekas mitmetel aladel.
Võimete liigid:
- üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed.
Näitkeks: taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms.
- erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal või erialal.
Näiteks: erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal.
- üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel.
Näiteks: intelligentsus, loominguline võime jne.
Võimed on suuresti pärilikud. Nende arenemise eelduseks on aju ja meeleelundite sünnipäraselt kaasasündinud iseärasused. Võimete arenemise oluliseks tingimuseks on kahtlemata ka sobiva keskkonna olemasolu. Kaasasündinud võimeid tuleks arendada, muidu võivad need hääbuda.
Õppetöös paremate tulemuste saavutamine on lihtsam neis õppeainetes, mille omandamiseks on sul olemas sünnipärased eeldused - võimed. Alati ei pruugi see üheselt hinnetes väljenduda, sest võimetele lisaks on vajalikud ka teised isiksuseomadused nagu näiteks püsivus, kontsentratsioon, töökus, tahe jms.
Oma võimeid hindad Sa peamiselt kogemuse põhjal.
Eriti suurt võimekust nimetatakse talendiks, erakordsete võimete omamist geniaalsuseks.
Rajaleidja, 2011
