Inimesel on sünnipäraselt olemas võimete alged ja me saame oma võimeid elu jooksul tegevuse kaudu arendada. Tänu võimetele omandame elus mitmesuguseid oskusi. Mida rohkem on võimalusi mitmesuguste huvialadega tegelda, seda paremini saame aru, milles oleme võimekad.

Neis valdkondades, milles inimesel on paremad võimed, on teadmisi, oskusi ja vilumusi omandada lihtsam. Samas on ka nii, et kui inimene midagi väga tahab, siis teatud tasemeni suudab ta selle ka selgeks õppida. Tihti võibki nii juhtuda, et tagasihoidlike võimetega inimesel on väga head tulemused, sest ta pingutab eesmärkide saavutamise nimel.

Tähtis on selgusele jõuda, millised on need valdkonnad, milles olen võimekas ja kas on midagi sellist, milles tahaksin oma võimeid edasi arendada. Tänu võimetele omandame elus mitmesuguseid oskusi.

  •  Kutseoskuste alla kuuluvad oskused, mille oleme omandanud seoses mingi elukutsega (nt teab müüja, kuidas käsitseda kassaaparaati, kirurg oskab teha kirurgilisi operatsioone).
  • Üldoskused aitavad hakkama saada paljudes erinevates ametites (nt organiseerimisoskus on vajalik juhile, juhiabile, õpetajale).
  • Sotsiaalsed oskused aitavad suhelda ja teiste inimestega ühist keelt leida. Valdkondi, kus sotsiaalsed oskused on vajalikud, on väga palju – pole ilmselt ühtegi eriala, kus suhtlemist ette ei tule.

Milles olen mina võimekas?
Ameeriklasest psühholoog Howard Gardner on loonud ühe populaarse võimete jaotuse.

Keeleline võimekus seondub osava sõnakasutusega ja väljendub edukuses eelkõige humanitaarainetes ja eriti keeltes. Keeleline võimekus on suur kirjanikel, giididel, õpetajatel, klienditeenindajatel.

Loogilis-matemaatiline võimekus seondub heade matemaatiliste saavutustega ja väljendub edukuses eelkõige reaalainetes. Loogilis-matemaatiline võimekus on suur arhitektidel, matemaatikutel, finantsanalüütikutel, treialitel.

Ruumiline võimekus seondub hea ruumilise kujutlusvõimega ja hea orienteerumisega ruumis ning väljendub edukuses füüsikas, keemias, joonestamises. Suured ruumialased võimed on kunstnikel, tantsijatel, ekskursioonijuhtidel.

 Kehaline võimekus seondub oma keha tunnetamise ja liigutuste osavusega ning väljendub edukuses kehalises kasvatuses, sporditreeninguis, kõrgetes sportlikes saavutustes. Suured kehalised võimed on sportlastel, tantsijatel, mannekeenidel.

Muusikaline võimekus seondub nii muusika loomise kui ka kuulamisega ning väljendub laulmises, viisipidamises, heliloomingus. Muusikaline võimekus on suur lauljatel, heliloojatel, diskoritel.

Isiklik intelligentsus ehk kohanemisvõime seondub nii enda kui ka teiste inimeste hea mõistmisega ning väljendub heas suhtlemisoskuses ja enesetundmises. Isiklik kohanemisvõime peab suur olema näiteks psühholoogidel, teenindajatel, õpetajatel.

Tasakaalu võti


Küsimused endale:

  • Milliste igapäevaste tegevuste kaudu minu võimed avalduvad?
  • Millistele olemasolevatele võimetele pole ma täielikult veel rakendust leidnud?