Võimete alged on sünnipäraselt ette antud ja me saame oma võimeid elu jooksul tegevuse kaudu arendada.

Mida rohkem on võimalusi erinevate huvialadega tegelda, seda paremini saame aru, milles oleme võimekad. Neis valdkondades, milles inimesel on paremad võimed, on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine lihtsam. Mõnes teises valdkonnas aga hoopis keerulisem. Näiteks inimene, kes on keeleliselt andekas, õpib kergemini ära võõrkeele. Samas on ka nii, et kui inimene midagi väga tahab, siis teatud tasemeni suudab ta selle ka selgeks õppida. Keeleliselt vähemandekas suudab võõrkeele kindlasti selgeks õppida, aga juba suuremate pingutustega ja ka ajakulu on suurem. Tihti võibki nii juhtuda, et tagasihoidlikumate võimetega inimesel on väga head tulemused, sest ta pingutab oma eesmärkide saavutamise nimel.

Ameeriklasest psühholoog Howard Gardner on loonud ühe väga populaarse võimete jaotuse.

  • Keelealane võimekus seondub osava sõnakasutusega ja väljendub edukuses eelkõige humanitaarainetes ja eriti keeltes. Keelealane võimekus on kõrge kirjanikel, giididel, õpetajatel, klienditeenindajatel.
     
  • Loogilis-matemaatiline võimekus seondub heade matemaatiliste saavutustega ja väljendub edukuses eelkõige reaalainetes. Loogilis-matemaatiline võimekus on kõrge arhitektidel, matemaatikutel, finantsanalüütikutel, treialitel.
     
  • Ruumialane võimekus seondub hea ruumilise kujutlusvõimega ja hea orienteerumisega ruumis ning väljendub edukuses füüsikas, keemias, joonestamises. Kõrged ruumialased võimed on kunstnikel, tantsijatel, ekskursioonijuhtidel.
     
  • Kehaline võimekus seondub oma keha tunnetamise ja liigutuste osavusega ning väljendub edukuses kehalises kasvatuses, sporditreeninguis, kõrgetes sportlikes saavutustes. n Kõrged kehalised võimed on sportlastel, tantsijatel, mannekeenidel.
     
  • Muusikaline võimekus seondub nii muusika loomise kui ka kuulamisega ning väljendub laulmises, viisipidamises, heliloomingus. Muusikaline võimekus on kõrge lauljatel, heliloojatel, diskoritel.
     
  • Isiklik intelligentsus ehk kohanemisvõime seondub nii enda kui ka teiste inimeste hea mõistmisega ning väljendub heas suhtlemisoskuses ja enesetundmises. Isiklik kohanemisvõime peab kõrge olema näiteks psühholoogidel, teenindajatel, õpetajatel.

Tähtis on selgusele jõuda, millised on need valdkonnad, milles olen võimekas ja kas on midagi ka sellist, milles tahaksin oma võimeid edasi arendada. Tänu võimetele omandame elus mitmesuguseid oskusi.

Kutseoskuste alla kuuluvad oskused, mille oleme omandanud seoses mingi elukutsega (näiteks teab müüja, kuidas käsitseda kassaaparaati, kirurg oskab teha kirurgilisi operatsioone).

Üldoskused aitavad hakkama saada paljudes erinevates ametites (näiteks organiseerimisoskus on vajalik juhile, juhiabile, õpetajale).

Sotsiaalsed oskused aitavad suhelda ja teiste inimestega ühist keelt leida. Valdkondi, kus sotsiaalsed oskused on vajalikud, on väga palju – pole ilmselt ühtegi eriala, kus suhtlemist ette ei tule.
 

Teemakohased lingid
Oskused ja võimed
Erinevad võimed

Rajaleidja, 2012