Meie ümber ilmselt palju inimesi, kes vajadusel abikäe ulataksid. Me lihtsalt ei tihka küsida või pole nemad meie eluga piisavalt kursis.
On vahva ütlus: „Sõpra tunned hädas“. Enamik meist on elu jooksul sellele mõelnud. Kas või üllatusega, et näed – hoopis tema oli see, kes abikäe ulatas!
Kui võtame töökoha otsingute näite, siis millegipärast on tutvusringkond ja perekond see, kellelt abi küsida ei taheta. Mõningatel juhtudel küll, kuid enamasti pelgab tööotsija, et tööotsing pole asi, millega kiidelda. No kuidas ma ikka tutvuste kaudu end lasen tööle sokutada... Kui viimane häda käes, ehk siis.
Siiski – võrgustik ehk inimesed meie ümber on ammendamatu ressurss, kust saada ideid ja inspiratsiooni. Ajanappuse tõttu on paljud sõpruskonnad kolinud blogidesse ja hoiavad end nii üksteise tegemistega kursis. Tähtis ongi ennast ka sõprade ringis mõõdukalt n-ö turundada – rääkida oma tegemistest, unistustest, plaanidest. Kui Sind teatakse, siis on ka lihtsam soovitada: „mulle tundub, et peaksid seda proovima“. Suust-suhu turundusest tõhusamat viisi info levikuks pole veel leiutatud. Kui viibid tuttavate seltskonnas ja on mure, et tahaksid lapsele hoidjat, endale keelekursusi, soodsa hinnaga reise, kohta, kust osta noorte kunstnike töid, siis kindlasti leidub seltskonnas keegi, kes teab, kust neile probleemidele lahenduse saab. Ja kui keegi ise ei tea, tunneb ta kindlasti, kedagi, kes võiks Sind aidata.
Sõnum peab olema selge ja konkreetne. Kui otsid töökohta, tasub põhjendada, miks töökohavahetus käsil on, rääkida oma ootustest ja huvidest ning panna kaasa kindlasti ka CV või viide kodulehele, kus CV asub. Enese soovitamise võiks teha tuttavatele lihtsaks ja toredaks väljakutseks. Kindlasti tuleb neid, kelle poole abipalvega pöörduti, hoida kursis ka järelinfoga, et mis lõpuks asjast sai ja kui tänulik Sa oled.
Sõprade-sugulaste võrgustikku tasub pidada meeles, kui on tähtpäevad – saata isetehtud e-kaarte jms. Kas või nostalgia mõttes tasub kirjavahetuses või Skype’i kaugusel olla ka oma vanade koolikaaslastega. Mitte ainult sellepärast, et sobival hetkel abi küsida, vaid et hoolida, kuidas neil läheb. Vahel tasub sõprade-tuttavate võrgustik nimihaaval paberile joonistada. Juba sellest läheb tunne paremaks, kui näed: mu ümber on nii palju inimesi, kes kas või mõnes asjas on minuga samal lainel ja tõenäoliselt mõtlevad minust head!
Teemakohased lingid
Blogi tegemine
Kasulik kirjandus
Dale Garnegie. Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi, 2002.
Michael Powell. 1000 põhjust olla sinu sõber, 2006.
Natalie Elman, Eileen Kennedy-Moore. Sõpruse kirjutamata reeglid, 2005.
Rajaleidja, 2012