Inimesed vajavad teatud eluetappidel koolituse või tööga seotud nõustamist. Ükski karjäärispetsialist ega organisatsioon ei suuda aga üksinda rahuldada kõiki nõustamisvajadusi. Seetõttu on vajalik eri osapoolte, sh karjäärispetsialistide, õpetajate, koolijuhtide ja kohalike haldusametnike omavaheline koostöö.

Koostöövõrgustikud võivad tekkida nii spetsialistide kui ka organisatsioonide vahel.
Eri valdkondade töötajate ametialased teadmised ja oskused aitavad klientidel paremini otsuseid langetada. Mida paremini spetsialistid üksteise töövõtteid tunnevad, seda tõhusamalt suudetakse klientidele teenust pakkuda. Organisatsioonidevahelise koostöö põhirõhk on strateegiate välja töötamisel ja koostööga seotud organisatoorsete küsimuste lahendamisel. Ühised koolitused võivad luua soodsa pinnase koolitajate, karjäärispetsialistide ja piirkonna tööandjate vahelisele koostööle.

Soomes hakati koostöö juhtimist uurima seoses haridusameti laiaulatusliku karjääriteenuste arendamise uurimushankega, mis hõlmas muu hulgas koostöövõrgustiku uuringut (Nykänen, Karjalainen, Vuorinen ja Pöyliö, 2007) ning teenusepakkumise hindamist (Nykänen et al, 2011).

Seija Nykänen karjäärispetsialiste koolitamas

Võrgustike tekkimine karjääriteenuste valdkonnas on mitmetasandiline ja üle-Euroopalist huvi äratav teema. Euroopa Liidu liikmesriigid on kinnitanud näiteks töötajate liikuvust ja kutsekvalifikatsioonide võrreldavust käsitlevaid lepinguid, mis mõjutavad riiklikke õigusakte ja strateegiaid. Rahvusvahelised ja riiklikud strateegiad loovad kogu Euroopas aluse koostööle, andes samas võimaluse kohalike oludega arvestamiseks. Rahvusvaheliste kohtumiste käigus tutvutakse koostööpartneritega, peetakse nõu, jagatakse kogemusi ning tegutsetakse ühiselt kokkulepitud eesmärkide nimel.

Karjääriteenuste võrgustikku ei saa juhtida üks inimene, sest ehkki koostööd tehakse organisatsioonide piire ületades, säilivad igale organisatsioonile omased tegevus- ja juhtimistavad. Võrgustiku juhtimise eest vastutavadki eri organisatsioonide juhid ja võrgustikus tegutsevad töötajad ühiselt.

Võrgustike toimimist käsitlevates uurimustes koonduvad juhtimiseesmärgid nelja alapunkti. Teenusekorralduse juhtimisel on eelkõige oluline 1) luua organisatsioonidesisest ja vahelist koostööd võimaldavad struktuurid. 2) Juhtimise eesmärk on määratleda ja arendada teenusekorralduse seisukohast keskseid protsesse. 3) Personalijuhtimise osas on vajalik arendada personali koostöövõimalusi, teadmiste kujunemist ja oskusi. 4) Kliendikesksuse osas on juhtimise eriline eesmärk teenuste kättesaadavuse tagamine kõikidele sihtrühmadele. (Nykänen 2010; 2011.)

Karjääriteenuseid pakkuvate organisatsioonide juhtide ja töötajate ülesanne struktuuride juhtimisel on jälgida, kuidas jaotatakse vähenevaid ressursse kliendi- ja võrgustikutöö vahel. Lisaks tuleb määratleda karjääriteenuste valdkonnas tegutsejate vaheline koostööala, luua võrgustik teadlikult ja tagada koostööd soodustav keskkond.
Karjääriteenuste arendamise strateegilised protsessid on planeerimine, koostöö ja teadmiste kujunemise juhtimine ning tegevuse hindamine ja jälgimine. Strateegiatöö lähtekohad on kõikidele sihtrühmadele teenuste kättesaadavuse tagamine, teenuste arendamine ja õpingute katkestamise ning kõrvaletõrjumise takistamine. Karjääriteenustealaste koostöösuhete tugevdamiseks võib näiteks tõhustada teavitustööd nõustamisvõimalustest kohalikul tasandil.

Karjääriteenuseid pakkuva keskuse juhil on oluline roll, sest tema loob eeltingimused edukaks teavitus- ja nõustamistööks. Juhi tegevus tõuseb eriti esile asjatundlikus personalijuhtimises.
Teenuse kliendikesksuse seisukohalt on oluline, et teenus oleks inimestele kättesaadav kõigis eluetappides – karjäärialane info ja nõustamine peab olema kättesaadav nii koolis, õpingutevahelisel ajal kui ka hilisemas tööelus. (Nykänen 2010.)
 

Seija Nykänen, PhD, Jyväskylä ülikool, Haridusuuringute Instituut